"Isiklik   Kunstibiograafia".  /  12.06.2008 - 15.03.2010
( Karl-Kristjan  Nagel  &  Tiiu  Rebane )
NB!  teema  jätkub,  kuupäev  on  avatud !
 

Anname  ülevaate  enda  loomingust  1994-2008,  lisaks  rariteedi  rubriiki  liigitatud  varasemad  tööd 
ja  lõpetades  loodusmaalidega  kuni  tänapäevani.  Vaheldumisi  analüüsime  ka  üksteise  maale,  et 
tuua  välja  erinevad  paralleelid.



 

1994 - 1999

Karl-Kristjan  Nagel:
"Nimetu" (õli, värvipulber, papp)  1996  / + Tiiu Rebane  ( erakollektsioonis )
"Tere  Kool !" (õli, saepuru, liim, metallvann + raamatud: "Lenini  kogutud  teosed" & "Tom  Sawyeri  Seiklused")  1996 /
+ Tiiu Rebane   ( hävinud ) 
"Tubased  linnud" (õli, papp)  1996
"Suits" (õli, papp, sigaretid, kudumisvardad, värvituubide korgid)  1996   (fotol  keskmine  töö, hävinud ) 
"Aken" (õli, segatehnika, metallhinged, riidepuu, papp)  1996

Neil  kontseptuaalsemat  laadi  töödel,  puudusid  enamuses  pealkirjad (va. 'Tubased  linnud'  ja "Aken"), sest  tööl  kujutatav  mängis  suuremat  rolli  ja  puudus  vajadus  sügavalt  isiklike  'reklaamlausetega'  end  presenteerida.  Üldiselt  esimese  kursuse  õppeperioodil  ei  mõeldud  oma  võimaliku  publiku  peale,  mingile  kunstnikukarjäärile  või  tulevikule
üldisemalt.  Tööd  tehti  eelkõige  endale  ja  hindamiskomisjonile ( töö  pidi  läbima  tolleaegsed,  maalikunsti  90-ndate  keskpaiga  hindmaiskriteeriumid ).  Puudus  vajadus  kaugemale  mõelda,  kuna  me  polnud  isegi  informeeritud  olemasolevatest  kunstivõimalustest  nii  kohalikus  kui  välismaises  mõõtkavas.  Lisaks  polnud  meil  tihti  tööks    piisavaid  materjaalseid  vahendeid  ( kunstimaterjale  ja  värve,  või  lihtsalt  elamisraha ).  Peab  meelde  tuletama, et  varasemal  ajal, 80-ndatel  ja  varem  oli  kunstiõpilastel  üldse  keelatud  näitusi  teha,  seda  ei  peetud  lihtsalt  võimalikuks,  kuna  tudengeid  ei  loetud  piisavalt  professionaalseteks ( see  võimalus oli  välistatud ). Peab  siiski 
mainima,  et  esimese  koostöönäituse  tegime  1998 a. märtsis  galeriis  Sammas  pealkirja  all  "Ruum. Tänapäeva
müüt", esitades  mõlemad  kaks  väljapanekutäit  maale (näituse  ajal  toimus  ekspositsiooni  vahetus)  ja  kahte  videot.
 


Esimene, nimetu  maal  on  koostöö  Tiiu  Rebasega.  Otsustasime  maalida  vabalt  ilma  igasuguse  ettemõtlemiseta.
Mingi  hetk  loobusime  pintslitest  ja  maalisime  kätega (õlivärv).  Kasutasime  kollast  strontsiumpulbrit, puistades
seda  kõige  lõpus  värskele  värvile  kusjuures  strontsium  peaks  olema  üsna  mürgine,  eriti  pulbri  kujul  nii  et
tööprotsess  sisaldas  ka  teatud  pinget  pakkuvat  riski.  Kui  üldse  rääkida  sellelaadsetest  riskidest,  siis 
kahjustasin  ma  esimesel  kursusel  ära  kätenaha (paranes  küll  iseenesest), sest  kasutasin  mingit  õppejõud  Pääsukese  soovitatud  X -lahustit, mis  pidi  olema  saadaval  odavalt  ning  suures  koguses  u. 5  liitrises  kanistris.  Lisaks  kaasnesid  töö  ajal  sissehingamisega  tekkinud  narkotiivsed  tajuhäired. 

"Tere  Kool !" (kasutatud  raamatud: "Lenini  kogutud  teosed" & "Tom  Sawyeri  Seiklused")  1996
Teostus  koos  Tiiu  Rebasega !  Töö  aluseks  sai  võetud  mingi  kausilaadne  ja  neljakandiline  metallist  dushialus  läbimõõdus  1 m.  Valasime  selle  punase  värviga  täis,  et  oleks  võimalikult  rõve,  lisasime  liimi  ja  saepurusegu,
nimetatud  raamatud  ja  mingid  erivärvilised  jokkerilaadsed  võileivatikud  koonusmütside,  pea  ja  näoga ( leitud  ei  tea  kust,  arvatavasti  EKA  kadunud  inimeste  ja  asjade  toast ).
Installatsioonivälimusega  töö  vedasime  septembri  alguses  kooli  alguspühal  vastuvõetute  peotseremoonia  eel 
EKA  saali  eesruumi,  näitusesaali   ja  asetasime  trepiesisele  külgseinale. Olevat  tekitanud  teatud  elevust. Hiljem 
oli  see  küll  maha  võetud  ja  kuhugi  koridori  tõstetud.  Kolides  puumajast  üle  peahoone  neljandale  korrusele,  vastremonditud  suurde  maaliruumi,  pidime  temast  loobuma  (we  had  to  let  'him'  go). 

"Tubased  linnud"  on  maal  venekeelse  postkaartide  sarjaga  väikestest  puurilindudest.  Maalile  sai  lisatud  u. viis
kaarti,  mida  oli  huvitav  üle  maalida.  Ühel  linnul  näiteks  on  seetõttu  sarved.  See  on  ka  üks  maalidest,
mis  on  kogemata  alles  jäänud.

"Suits"  (fotol  keskmine  töö)  on  poolperformatiivne  maal,  sest  otsustasin  suitsetada  järgemööda  mitu  pakki  suitsu,  et  näha  oma  suitsetamisvõimeid.  Kolmanda  paki  järelejäänud  veerandi  sigarettidest  liimisin  pildile. 
Maalile  oli  ka  kleebitud  äratundmatuseni  rebenenud  Alberto  Moravia  1929  a.  romaani  "Ükskõiksed"  eestikeelse  väljaande  kaaned.  Suurt  mõju  taolisele  tõsisele  ja  süvenenud  maalimisviisile  andsid  Tiiu  Rebase  tööd.  Ka  sigareti  kujund  või  nende  kleepimine  tööle  pärineb  tema  varasemast  loomingust,  vastavalt  1993 a.  maal 
( Pärnu  Sütevaka  Humanitaargümnaasiumi  kunstiosakonna  sisseastumisel,  etteantud  kompositsiooniteema "Elus  või  Surnud" )  ja  1995 a.  monumentaalinstallatsioon "The  End" ( Eesti  kunstnike  näitus "Autoportree"  Moskvas ). 

Viimase  töö  "Aken"  naisfiguur  punases  on  maalitud  Sonic Youth'i  plaadi  "Washing  Machine"  plaadiümbriselt 
leiduva  foto  järgi  (aknale  toetuv  Kim Gordon).  Keha  kleidiosa  on  painutatud  üldisest  maalipinnast  kahe  väikese  uksehinge  vahendusel  (papiosa  on  ülemist  külge  pidi  sissepoole  kaldu).
 

Kolm  tööd,  mis  sai  esitatud  Halingas  toimunud  EKA  näitusel,  1996.

"Surma  nimi  on  Engelchen" (õli, riie, papp)  1996   ( hävinud ) 
"Suits" (õli, papp, sigaretid, kudumisvardad, värvituubide korgid)  1996   ( hävinud ) 
"Lipton" (õli, lõuend)  1996   ( hävinud ) 

Esimene  pealkiri  on  võetud  ühelt  nõukaajal  ilmunud  põnevusraamatult.  Võtsin  raamatu  kaane, mehe  ja  naise
karmiilmeliste  peaprofiilidega (arvatavasti  oli  tegemist  mõne  II  Maailmasõja  partisaniraamatuga)  ja  kleepisin  papile.  Ühtegi  tööd  neist  kolmest  ei  ole  säilinud.  Avamise  eel  tekkis  idee  kleepida  viimase, Munchi "Elu  Tantsu"  maastikuelementidega  maalil  kujutatud  kuule, Liptoni  teepaki  kollane  paberosa ( peal  väikeselt  kirjas  'Lipton' ). Tol  ajal  muidugi  ei  olnud  kursis  Hollywoodi  staare  kostitavast  Actors Studio Drama School  näitekoolist  ja  saatesarjast  'Inside the Actors Studio'  New Yorgis,  mida  juhtis mr.  James  Lipton. :)   Liptonist  on  saanud   seetõttu  omaette  kultusnimi  ( 'tee-mees' -  tihti  megajulma  ja  -juhmi  kinomaailma,  rahu  ja  postitiivsust  süstiv  karakter ), eriti  kui  mõelda  dzentelmeni  olemusega  tüübi  välimust  ( meenutab  Coelhot  võib-olla  kui  galantsusparameetreid 
arvestada ). 
 

Esimene  suureformaadiline  maal.

"Parafraas" (õli, papp)  1996, (120x120)
( Teise  kursuse  I  poolaasta.  Õppejõud  Tiit  Pääsukese  ülesanne  valida  maalikunsti  ajaloost  endale  sobilik  töö,  millest  teha  oma  uusversioon  e.  parafraas.  Üheks  tingimuseks  oli  töö  valmimisprotsessi  esitus -  jätta  ta  nö. lõpetamata ). 
Kasutasin  maali  aluseks  ameeriklasest  maalikunstniku  ja  fotograafi  Thomas  Eakins'i  tööd  "The Gross Clinic" (1876).
Minu  versioonis  on  Eakins'i  kirjaniku-  või  poeediolemisega  kirurgi  asemel  lauale  toetuv  naisterahvas, kelle  käes
on  kohvitass.  Laua  taga  aga  istub  kuutõbise  välimusega  einestav  mees.  Ütleme  nii,  et  töö  heastab  ajaloo
meditsiini  kuritegusid  paigates  seda  näitliku  pereidülliga. 

"Toreadoor" (õli, papp)  1996, (100x130)  ( erakollektsioonis )
Maal  kujutab  härjavõistlust  naistoreeroga  esiplaanil (areenilt  lahkuv  figuur).  Eemal  on  näha  liikumises  'klouni',  kes  looma  tähelepanu  võistlustel  ohuolukorras  kõrvale  juhib  ja  teda  eksitab.  Väljal  on  ka  tapetud  härja  verejäljed. Tähtsad  on  objektidest,  või  figuuridest  taevasse  jooksvad  jooned  (niidid). Need  peaksid  vihjama  kõikide  vaimsele  (nt.  mõttelisele)  seotusele  keskkonna  või  kõiksusega,  sealhulgas  olemasolevad  ja  kokkuleppeliselt  kehtivad, kuid  ka  alles  loomisjärgus  olevad  inimeksistentsi  mõjutavad  seadused ( siin  ei  ole  mõeldud  loodusseadusi  või  nt.  põhiseadust ).

"Teoreem" (õli, lõuend)  1997, (160x150)   ( hävinud ) 
( Teise  kursuse  II  poolaasta.  Ülesandeks "Autoportree" ).
Maali  kirjeldus  on  allpool.
"Pea"  1997, (150x100)
Ülesandeks  oli  maalida  peaseeria,  või  peadekogum.  Kasutasin  põlisrahvaste  fotot  ja  maalisin  peruu  indiaanlase,
kelle  peaprofiil  koosneb  erinevatest  väiksematest  peadest.  Siin  on  näha  pilte  tinasõdurist, shamaanist, Albert Camus't, fantoomist, kobrast, abstraheeritud  rivaalkunstnikust, tühjusest, Ian  Brown'st ("The  Stone  Roses"), 
mehest  ja  naisest.
"Arhitektuur"  1997, (õli, akrüül, lõuend)  1997, (100x100)   ( erakollektsioonis )
Töö  räägib  arhitektuurist.  Kasutatud  on  tekstilõiku (kleebitud  lõuendile)  Jane  Roberts'i  meediumraamatute 
"Seth  Kõneleb"  sarjast, mis  kirjeldab  arhitektuuri  metapsühholoogilist  tähendust. 

"Naine & Mees" (õli, latex, papp, paber, vineer)  1997, (120x400)   ( hävinud ) 
( Kolmanda  kursuse  I  poolaasta. Õppejõud  Aimar  Kristerson.  Väga  oluline  maaliülesanne  sisulises  mõttes.  Lahendasin  teemat  kolme  tööga)
Kasutatud  on  'New  Age'  kirjandust, täpsemalt  Püha  Graali  Sõnumi  raamatut"In the Light of Truth: The Grail Message" (1929),  autoriks Oskar  Ernst  Bernhardt (1875-1941),  kirjutajanime  all  Abd-ru-schin ). 
Oluline  on  see,  et  tegemist  on  oma  eluajal  organisatoorselt  sõltumatu  kirjanikuga  kuigi  teos  põhineb  peamiselt  Piibliõpetustele ( autor  esitab  oma  selgitava  tõlgenduse - lõplikus  versioonis  kolmeköiteline  ja  üle  1000 lk.).
Wikipedia biograafiast  on  huvitav  lugeda  tema  loomingulisi  kannatusi  natsisaksamaa  repressioonide  all.
Grailnet.org  leheküljelt: "The Grail Message is a special Work, which clearly answers all the unsolved problems of human existence. The vast knowledge mediated in its pages leads the earnestly-seeking reader, who weighs and examines objectively, out of the present-day confusion and distortion, to clear recognitions.
The Grail Message commands attention by its forceful language, by the clarity of its thoughts and by the setting right of distorted concepts, unmistakably and sometimes severely but irrefutably explained."

Esimest  korda  maalin  suurematele  vineeritahvlitele, mida  lõhun  süstemaatilise  täpsusega  auklikuks  ja  murran  tangidega  maali  külgedelt.  Naisena  on  kujutatud  poolistukil  väljasirutatud  käe  ja  jalaga  India  tantsija ( pilt  Tiiu  poolt  kingitud  oriendi-ümbrikult )  ja  meest  meditatsioonipoosis  kehakontuuri  läbivate  tshakrakeskustega.  Raamatu  lehekülgede  puhul  on  tähtis,  et  need  on  kleebitud  maalile  pööratavatena ( üks  tekstileht  maalil  ja  teine  lahtiselt  e. loetav  mõlemalt  küljelt ).  Maali  keskele  on  kleebitud  shokolaadikarbi  kaas  nimetusega  "Must  roos",  millele  on  maalitud  rist  kui  jumaliku  tõe  märk.

"Naine" (õli, latex, papp, lõuend)  1997, (200x300)   ( hävinud ) 
Töö  on  laeva   kujuga,  esitab  valget  tuba  ( paralleeliks  jälle  T.Rebase  varasem  maal "Kolmainsus" ("Trinity"), 1996   oma  metafüüsilise  ruumi  tühjusetunnetusega (inimene  ruumis  kui  võõrkeha  jne.)), selles  olevat  naisfiguuri 
(valisin  ema  foto)  ja  rohelist  sissetungivat  metsamassiivi  kust  eenduvad  välja  käed,  mis  hoiavad  sigaretti.  Mets  tähendab  siin  A.Kurosawa  "Throne  of  blood" (Shakespeare' i  Macbeth)  samuraifilmi  finaalis  liikuvat  metsa,  mis  hukutab  võimuka  liidri  (film  nähtud  juba  varajases  lapsepõlves).  Ema  oma  külma  tagasivaatava  pilguga  on  filmis  siis  pigem  viimase  noole  teelesaatja  ebaõiglust  kukutavas  rollis  aga  filmis  Mifune  poolt  brilliantselt  mängitud  tegelane  on  see  inimene,  kes  ettemääratult  oma  õpetliku  ja  karmi  lõpu  leiab (nool  läbi  kaela). Tema  konfrontatsioon  loos  ilmutava  kummitusnõiaga,  kes  talle  vastutulelikult  tulevikku  ennustab, saavutab  lõpus  oma  paanilise  õuduse - lubades  oma  ülemuse  kõrvaldanud  sõjapealikule  pikka  iga  läbi  lause: "ennem  hakkab  mets  liikuma  kui  teie  võim  langeb",  satub  uus  Lord  shokeerivasse  kohtuagooniasse  kui  linna  piirav  vaenlane  raiubki  ümbritseva  metsa  maha  ja  sellega  kindlusemüüride  alla  marsib (nö.  liikuv  mets).
Maali  alla  on  lisatud  filmirezissöör  Pasolini  kunagi  Loomingu  Raamatukogu  sarjas  ilmunud  raamatu "Teoreem"
lehekülgi.  Valitud  on  just  poeetilist  laadi  vahetekstid  ning  sotsiaalkriitilised  lõigud  kui  loosungid ( aga  Pasolini  kultuurikriitiline  positsioon  oligi  väga  kõnekas ),  mitte "Teoreemi"  juhtliin  oma  peategelasest  nooruki  ja  teda  imetleva  väikekodanliku  inimgrupiga.  Antud  lugu  oma  võimalike  tähenduste  ja  missiooniga  lõhkuda  mingeid  ühiskonnas  toimivaid  barjääre,  mind  eriti  ei  huvitanudki.  Peab  ütlema,  et  sama  raamatu  kaant  koos  sellel 
oleva  väikese  Pasolini  fotoga  on  ka  minu  teisel,  samanimelisel  maalil ("Teoreem", 1997).  Ülesandeks  oli  Autoportree - valisin  välja  jälle  kord  ema  foto (A4  mustvalge  print)  ja  maalisin  selle  enda  portreeks  e. viimistlesin.  Kõrval  suur  tikutopsi  pealis  roosi  kujutisega,  mis  kasvab  siis  välja  Pasolini  raamatust  ( raamatukaas  asendab  siin  lillevaasi ). Tuleb  välja,  et  teatud  tekstid  ja  raamatud  võivad  mõjuda  sama  hädavajalikult  nagu  vesi  kõrbes.  Sel  perioodil  sai  loetud  palju  olulist  kirjandust.

Ütleme  nii,  et  paljud  sellelaadsed  maalid  ongi  tehtud  lähtudes  maagilisest  enesekaitsest,  äraneedmislubaduste  kujustamisest.  Olime  ju  kõik  ümbritsetud  erinevatest  surmadest, sellekohastest  teooriatest  või  maagilise  reaalsuse  otsingust  ning  kummitustest.  Maalid  on  olnud  nagu  hoiatused  ja  lubadused  võimalikele  oleviku- 
ja  tulevikuvaenlastele,  ilmutavad  nad  ennast  siis  inimesekujus  või  mõne  muu,  abstraktsemat  laadi  mõjutuste  läbi.  Arvatavasti  kõige  neutraalsemalt (heatahtlikumalt)  mängib  taolist  enesekaitseskeemi  läbi  Tiiu  Rebase 
Narva näitusel  esitatud  maal  "Kolmekuningapäev  e. Terra  Incognito"  kus  ta  kujundab  tööde  läbi  oma  isa 
ja  vanaisade  poolt  kaitstavat  ruumi  ( kleeplindiga  rist  saaliboxi  põrandal  kui  vaataja-  ja  autoripositsiooni  märgitud, või  määratud  asukoht ).  Aga  ta  ise  teab  arvatavasti  paremini, kuidas  see  töö  tegelikult  mõeldud 
oli. 

"Mees" (õli, papp)  1997, (170x145)   ( hävinud ) 
Mees  on  kujutatud  suure  molekulikobarana ( vägivaldse  olendina  ei  vääri  inimlikumat  kujustamist,  jätame 
Islami - Jumala  kujutamiskeelu  assotsiatsioonid  siinkohal  välja ).  Esimene  katse  tugevamaid  ning  puhtamaid  värvitoone  maali  tuua,  lisaks  maalipinna  osatine  katmata  jätmine  ( molekul  on  kogu  joonistuse  ulatuses  läbipaistev,  näha  on  krunti ). 
 

Kooliväliselt  tehtud  lisatööd.

"Väli" (õli, akrüül, lõuend)  1997, (2x 90x70)   ( erakollektsioonis ) 
Tegemist  on  tööga  kus  arendasin  metafüüsilise  industriaalmaastiku  elemente.  Väljal  on  näha  lamavat
(võib-olla  magavat)  naisfiguuri.
"Teade" (õli, lõuend)  1997, (80x120)   ( erakollektsioonis ) 
Viide  töö  aluseks  olevale  raamatule  on  allpool.  Maal  on  erakollektsioonis. 
"Käsi" (õli, papp)  1997, (160x125)
Baconi-laadne  töö.  Aluseks  olnud  ja  ülemaalitud  meesfiguurist (figuraalne  koolitöö)  on  alles  jäänud  vaid  tükk  abaluust  ja  õlast.  Näha  on  mingit  ruuminurka,  sellele  ulatuvat  veemassiivi  ning  taevast  langevat  tähte (plahvatus).

"Lilled" (õli, akrüül, spray, vineer, lõuend )  1998, (150x120,150x280)
"Mäestik" (õli, akrüül, lõuend)  1998, (160x160)   ( erakollektsioonis ) 
"Lennuk" (õli, papp, lõuend)  1998, (140x120)   ( hävinud ) 
( Kolmanda  kursuse  II  poolaasta. Õppejõud  Aimar  Kristerson.  Ülesandeks  oli  terve  seeria  eristiilis  maale ).
"Lilled"  on  pilt, mis  tehtud  puhketsüklis - võimalikult  tähendustevaba  maastik, maalikunstnike  Anselm  Kiefer'i  ja  Gerhard  Richter'i   abstraktsiooni-laadsete  lillede  ja  muude  kõrreliste  taimedega.  Põhimõtteliselt  välisest  positiivsusest  ja  optimismist  vaatamata  on  aga  tegemist  järjepidevalt  pahaendelise  tööga.  Nagu  ka  eelmise  aasta  "Naine & Mees"  töö  puhul,  on  1998 a.  lillede-  ja  lennukimaalis  kasutatud  pildiaukude  efekti,  kust  on  võimalik  lisaks  alusraamidele  näha  läbi  maali,  stiilis "vaadake  hoopis  maaliklasside  seinu" ( enamus  koolihindamisi
toimus  klassisruumides, tihti  samas  kohas  kus  olime  töötanud ).
"Mäestik"  on  maal,  mis  valmis  Himaalaja  sherpast  vallutaja  Tensing  Norgay  raamatu  mõjutustel.  Töö  algne  kavand  valmis  koduseinal, esiplaanil  veri  ninast  väljas  klounilaadse  tegelasega ( siin  peab  tooma  lingi  sisse  Kurosawa  1985 a. samuraieeposele "Ran", oma  kindlusest  kahe  rivaalitseva  poja  poolt  väljaheidetud  Isand
(Tatsuya  Nakadai  esituses)  keda  saadab  küüniline  narr,  varasem  õukonna  meelelahutaja  ja  hiljem  hullunud  vanamehe  ustav  järelevaataja ).  Narr  mängib  siis  terava  mõistusega  kõrvalesurutud  tegelast  kelle  abitus
väljendub  töökohustuses  teisi  lõbustada ( isegi  pärast  seda  kui  müürid  on  langenud ).  Filminäite  põhjal  muidugi  saab  väita, et  edukas  narr ( sherpa, budist, teenija, intellektuaal, kunstnik..)  tänu  oma  kannatlikkusele  ületab  enda  ülikud  ja  elab  lõppkokkuvõttes  teadlikumalt  ning  tasakaalukamalt. 
"Lennuk"  kujutab  ameerika  ründelennukit  kõrbes,  liivaväljade  kohal.  Kuna  tegemist  juba  oli  kursuseülesandega,
mis  võimaldas  tegeleda  väga  erinevate  maalistiilidega,  siis  on  ka  selle  töö  puhul  tegemist  ühe  katsetusega,
nö.  poetiseerida  ( väga  palju  head  maalikunsti  kuulub  samasse  kategooriasse - probleemide  ülesseadmine  ja 
nende  läbitöötamine  kujutava  kunsti  võimaluste  piires )  'teatud'  inimeste  poolt  kordasaadetavat  hävingut,
ning  omakorda  aja  kulgedes  nende  'inimestega'  toimuvat  hävingut.
 

Kooliväliselt  tehtud  lisatööd.

"Ema  ja  Tütar" (õli, akrüül, papp)  1998, (150x120)   ( erakollektsioonis ) 
"Birth" (õli, akrüül, pinotex, papp)  1998, (150x100)   ( hävinud ) 
"Ordnung !" (õli, akrüül, papp)  1998, (175x137)
"Löök" (õli, papp)  1998, (100x80)   ( erakollektsioonis ) 
"Nägemine"  (õli, akrüül, papp)  1998. (130x170)

"Ema  ja  Tütar"  on  maal,  mis  rõhutab  puhtaid  värve.  Eesmärgiks  oli  tol  perioodil  eemalduda  staatilisest
koloriidist  ja  leida  vabadus  maalida  võimalikult  õhuliselt  endiselt  tõsistel  teemadel.  Selle  tööga  soovisin
kujutada  ema  ja  tütre  spirituaalseid  seoseid - tütar  on  peaaegu  märkamatu,  joonistatud  maalile  harilikuga 
ning  kahekordselt ( korduv  profiilkujutis,  kas  siis  liikumises või  lihtsalt  ebamäärane  ja  nähtamatu ). 
"Birth"  maaliga  lahendasin  olulist  ning  edasiarendatud  metamõtet (vanarahvatarkust !?), et  lapsed  sünnivad
kapsalehe  alt.  Võtsin  enda  õiguseks  väita,  et  see  muinasjutuline  allegooria  vastab  tegelikkusele  ning  on
teoreetiliselt  ka  tõestatav ( arvestades  erinevaid  sümboleid  ja  metafoore  ning  nende  kõrvutamist  reaalsusega ).
Tegemist  on  taotlusliku  reaalsuse (tänapäeva  inimese  vaatepunkti)  ümbertõlgendusega,  kuid  ka  omavolilise  kehtestamisega,  uute  reeglite  määramisega ( küsimused  teisest, alternatiivsest  tõenäosusest  ja  bioloogilise  elukäsitluse  pommitamisest ).  Oluline  on  lisada, et  taolist  naljakat  kapsaefekti  nägime  hiljuti  Kira  Muratova 
1992 a.  filmis  "Tundeline  Miilits",  kus  miilits  leiabki  õhtupimeduses  kapsapõllult  imiku  ning  taidleb  tema  ümber  teatraalselt ( kuuleb  lapse  häält  ja  otsib  teda ).
"Ordnung !"  maal  valmis  esialgselt  kodus, toaseinal ( must  värv  tapeedil).  See  kujutab  abstraheeritud  naise
ja  mehe  vastasseisu  kus  naine  on  tõstnud  löögiks  käe  ja  pea  langetanud  mees  seisab  tema  ees. Algne
versioon  seinal  oli  küll  realistlikumalt  maalitud.
"Löök"  kujutab  Brasiilia  jalgpallurit  Ronaldot.  Alusmaalina  oli  tööle  visandatud  inimese  põhiemotsioonid
karikatuurilaadsete  'smailidena' (arvutileksika) -  hirmunud, vihane, rõõmus... Töö  omandati  erakollektsiooni 
ühel  Riose  galerii  sporditeemalisel  oksjonil.
"Nägemine"  oli  maal,  mis  põhines  James  Redfield'i  raamatule "9 Tõdemuse Tee" ("The Celestine Prophecy"
( maalile  on  kleebitud  märkmed  sellest  teosest,  nagu  ka  1997 a. valminud  tööl - "Teade" ).  Hakkasin  siin  konkreetsemalt  maalima  silmade  kujundit ( markeeritud  peaprofiil  ja  sellest  eralduvad  silmad, mis  näevad
kõike ).  Lisada  võib,  et  Redfield'i  bestseller-raamatust  valmis  2006 a.  ka  samanimeline  film

PS!  1998 a.  maalid  "Mäestik"  ning  "Ema  ja Tütar"  on  ühe  sugulase  eraomanduses. Täpselt  nagu  ka  2000 a.
maal "Rebirth  the  Adults".  Peab  olema  inimesele  tänulik  taolise  huvi  ülesnäitamise  eest,  et  enda  uus  korter
ühe  kunstniku  suureformaadiliste  töödega  täita. 

"Stephens  chair /  Nowadays  greater  thinker  I & II" (õli, akrüül, spray, papp)  1998, (4x  170x175)   ( hävinud ) 
(IV kursus, I  poolaasta,  õppejõud  Tiit  Pääsuke.  Kursuse  näitus  ja  hindamine  Narva  Muuseumi  Kunstigaleriis).
Seekord  vabalt  valitud  teema.  Esimest  korda  kaitsen  töid  lühida  kõnega.  Räägin  teostatud  plaanist  eksperimenteerida  nõrgaloomuliste  värvidega ( koobaltroheline, ooker  jne.)  e.  maalida  eemaletõukavalt, et
näha  kuivõrd  enda  väljakujunenud  maitseelistusi  koloriidi  osas  saab  rikkuda.  Lisaks  kuulsa  ratastooli  aheldatud  füüsikateoreetiku  Stephen  Hawking'i  portree  kujutamine. "Tänapäeva  suurim  mõtleja"  on  temast  kirjutatud 
artikli  pealkiri  ühest  eestikeelsest  universumiraamatust. 
Lisasin  maali  nelja  osa  läbiva  diagrammi,  aluseks Luule  Viilma  "Ellujäämise Õpetuse"  II  osas  antud  joonised  naise  ja  mehe  liikumisega  ajagraafikus  7 a.  tsüklitena,  vastakuti  läbi  vaimse  ja  materiaalse  pooluse 
( eluperioodide  ja  huvide-paiknevuse  vahelduvus ).  St.  et  ühel  aastal  sündinud  erisoolised  inimesed  liiguvad  ajateljel  sinusoidina  vastassuuunas - nö.  ajas  toimuvad  lõikumised  korduvad  iga  7 a.  järel.  Uurisin  niiviisi 
välja  oma  vanemate  ning  enda  graafiku.  Ema  eluliin  lõpeb  1995,  nii  et  see  on  märgitud  tumeda  kriipsuga.  Maalil  olevatele  punase  piirjoonega  sõõride  keskele  on  kleebitud  kvantfüüsika  paradoksaalseid  teaduslikke 
katseid  kajastav  artikkel  "Kvantfüüsika  lahendamata  saladused"  ajakirjast  "Horisont".  Maali  ülaosa  läbib  toru,  mida  mööda  teadusmaailmas  teadupärast  kiirendatakse  algosakesi,  see  suubub  töö  paremas  osas  spray- laadsesse  valguslainesse.  New Age  paanikakirjanduses  on  räägitud  footonfööst,  mis  tabas  Maad  90-ndate  keskpaiku  ja  mille  mõjud  peaksid  toimima  kuni  aastani  ~2014 ( jutt  käib  kogu  Planetaarse  ja  kosmilise
Päikesesüsteemi  energiastruktuuri  muutusest ). Mäletan, et  seda  ohtu  lükkas  tookord  televisioonis ( vist  saates  Kahvel )  entusiastlikult  ümber  Enn  Kasak.  Nojah,  minu  positsioon  New  Age'likus  mõttemaailmas  oli  saavutanud  tolleks  ajaks  juba  sellise  taseme, et  ma  sihiteadlikult  ei  teinud  vahet  reaalsusel  ja  väljamõeldistel.  Nö.  katsetasin  taolist  elukäsitlust, peamiselt  muidugi  seetõttu,  et  omandada  sisendus-  ja  veenmisoskust  uskuda 
ja  väita  ükskõik  mida  ilma  igasuguse  kompleksita.  Eelkõige  aga  oli  põhjus  selles,  et  lihtsalt  elu  huvitavamaks  teha -  põhimõtteliselt  jätkub  samalaadne  kunsti-  ja  elukäsitlus  mul  siiamaani  ning  erilisi  takistusi  pole  loonud.  Taolisi  teooriaid  uurides, võib  avastada  palju  olulist,  eriti  aga  inimeste  seas  iseenesestmõistetavalt  jagatavaid  ning  laiemat  arusaamist  piiravaid  dogmasid,  mida  eksisteerib  rohkem  kui  ettearvata  oskaks.  Anyway,
majanduslikud  süsteemid  ja  neid  ülalhoidvad  'isikud' (inimesed  meie  kõrvalt)  ei  ole  eriti  huvitatud  taolistest  revolutsioonilistest  muutustest,  mis  siis,  et  kosmilist  laadi.  Kui  ka  eksisteeriks  mingi  ringiliikuv  footonvöö-
teooria,  kahjustaks  see  igal  juhul  kellegi  majanduspõhiseid  ja  muid  konformistlikke  huvisid ( rikuks  ära
ühiskonna  reaal-psühholoogilise  klientuuri ).  Inimkonna  materiaalsed  huvid  asenduksid  järk-järgult  üha  rohkem
vaimsete  sfääride  vastu,  mis  tekitaks  laiapõhise  kaose  post-industriaalses  ja  programmeeritud  (automatiseeritud)  keskkonnas,  umbes  nagu  üleilmne  majanduskrahh.
Õigus,  viimane  paaniline  teadusuudis  üldsegi  mitte  New Age  valdkonnast,  on  see,  et  eksisteerib  võimalus  maapealse  musta  augu  tekitamisele  teadus-tehnilise  katse  käigus  ning  see  oht  on  üleval  juba  pikemat  aega  kuna  eksperimendid  ning  ettevalmistused  toimuvad.  Küsimus  on  aga  kas  peaks  selle  takistamiseks  midagi  tegema,  minema  tänavale näiteks  protestima,  et  näidata  üles  oma  kodanikukohust ?  Jutud  käivad,  et  osad  juba  protestivad.

"Lovers  Abort  Time" (õli, akrüül, pinotex, papp)  1999, (16x  137x170)   ( hävinud ) 
(IV kursus, II  poolaasta,  Valitud  diplomitöö  juhendaja  Kaido  Ole.  Retsensent  Marko  Raat).
Kaks  monumentaalmaali (2x 4 osa)  naise-  ja  meheportreega  ning  põrandal  olevate  samasuurte "peegeltöödega",  millel  suur  tekst:  "Allright  Human !". Alumises  servas  on  mõlemal  kirjas  vastavalt:  naiseportreel  "About  Time" 
ja  mehel  "Lovers  Abort  Time"  (kokkuloetult: "About  Time, Lovers  Abort  Time")  kusjuures  viimase  tekstipoole  Time (aja)  sõna  kohal  on  rõhu  märk ( "armastajad  abordivad (kaotavad) Aega",  või  "viidavad (kulutavad) Aega",  või  kui  "About  Time"  sentensit  arvestada  ja  harjumuslik (instinktiivne)  sõnaasendus  ning  uus  lausemix  teha, 
siis: "armastajad  läbi  aegade" ("Lovers  About  Time").
Seda  võib  kirjeldada  väga  erinevalt  kuna  on  läbimõeldult  mitmetähenduslik.  Võib  näiteks  mõelda,  et  'aborditegijad'  on  suurimad  armastajad.  Ühesõnaga,  moraal  puudub -  maal  ei  esita  üldsegi  autoripoolset 
seisukohta  abordi  suhtes,  vaid  kasutab  seda  ülekantud  tähenduses  kuna  võib  märkida  igasugust  välist 
häiret  või  segajat.  Ütleme  siis  nii,  et  maal  esitab  ideaalse  armastuse  võitluse  teooria,  segasel  ajal, veel  keerulisemates  tingimustes.  Portreed  ise  on  võetud  kahest  tuntud  kinotööst:  Elenat  mänginud  Francesca 
Neri,   Pedro  Almodovari  1997 a. filmist  "Elav  Liha"  ja  mees  David  Fincheri  1995 a.  mõrtsukfilmist  "Se7en" 
(Kevin  Space'i  mängitud  John  Doe).  Naine  armastusdraama  seebiooperlikest  ahelatest  ja  mees  maniakaal- psühhopaatilise  enesetapu-messiasena.

12.- 25.06.2008
 



 

Tiiu  Rebane: 
"Sina" , installatsioon 1994 august von krahl teater
"The  end" , installatsioon 1995, Eesti näitusel "Autoportree" , Kuznetski Most Galerii , Moskva
"Mantra" intstallatsioon 1996 , EKA  I kursus kevadhindamine

Minu varaseimad tööd on EKAs maalierialal  õppimise  eelsed suured , fotol või xeroxil ja ruumi ideel põhinevad , installatsioonid. Enne 1994 aastat olin õppinud fotograafiks ning  püüdnud mulle  mandaadis sisendatud lootusrikkusega ja hambavalust moonutatud välimusega , tulutult  õppima astuda EKA Keraamika osakonda. Esmase maali ja kompositsiooni ettevalmistuse akadeemiasse astumiseks sain kahelt  vene-saksa kontseptualistidest , 90. alguses euroopasse emigreerunud , maalikunstnikult  Jana  ja Oleg Wiebelt.
Kogu ruumi hõlmav totaalistallatsioon "Sina" 1994 aastal Von Krahli Teatris oli minu individuaalne ekspromt ja isiklik keskendumine kunstitegevusse - olin  nö autsaider ning samas olematu  valiku ees kas tegeleda kunstiga või mitte - sarnast väljenduse potensiaali ja  vabadust ei oma ükski teine distsipliin .  Projekti teatrile esitamise  ja selle teostamisega  kehtestasin enesele tunnetuslikult õiguse tegutseda kunstnikuna . Olin näituse korraldamisest  ja võimalikust kriitikast sellele hiljem täiesti paralüseeritud  nii et peaaegu ei julgenud Krahli tööd maha võtma minna . 
Fotoinstallatsioon "Sina"  , 30.august-2.september  1994 , oli sisuliselt kokkuvõte ja hüvastijätt  kõigi elus  kohatud tohutu hulga inimestega - alates varaseimatest kohtumistest lapsepõlves - mälu algusest.
Lõikasin kõigist mulle kuuluvatest kogunenud fotodest portreed välja ja kleepisin kohapeal ehk  Krahli fuajees "Post It"   märkmepaberitele. Lillakate seintega ruum sai täielikult strontsiumkollaseid paberilipakaid täis , ruumi tekkis kõrgendatud effekt  nagu seda  tekitab suur grupp vaikivad ja eraldiseisvad inimesi . Lehed olid teise, kolmanda ekspositsioonipäeva lõpuks enamuses  alla kukkunud , allesjäänuid  kasutasin hiljem, 1995 aasta Saaremaa Biennaalil tänavatel kultuuriparaadis orienteerudes , happeningi käigus kleepisin need anonüümsed portreed teeäärsetele liiklusmärkidele ja objektidele. Antud kunstiteos on leiutatud hädavajalik vabastusrituaal mida võiksid sooritada kõik .

"Lahkub" oli 60x120 cm maal 1994 aastast. Pilt on segu maalist , xeroxist ja  kuhjatud paberbroshüüridest , artbrut kompositsioon , pildilt lahkuva inimeselaadse olendiga . Maal võeti  vastu Pärnu sügisnäitusele kuid praktiliselt jäi Chaplini naisadministraatorite  poolt  välja panemata , sain aru et  töö visuaalne teostus oli  kole , võibolla ka teema. Mainisin probleemi Soosaarele kes oli vist üllatunud ning pilt riputati fuajeesse  üles. 

1995 aastal teostatud 4x4x4 meetriste mõõtmetega kuup-kontstruktsioon "The end" , mis esines tollase Sorose Keskuse eesti kunstnike Moskva  projektis "Autoportree" , oli mõtteliselt valmis samuti 1994 aasta varasügisel , samal ajal eelmise tööga. Sirbis ilmus juhuslikult sobiv näituse üleskutse , kuhu ka ideed pakkusin. Kuraatorile töö meeldis , koguni  sedavõrd et näitusel Kuznetski Most Galeriis paigutati taies ruumis keskele. 
Installatsiooni sisu ja mõte on lõpmatu soliptsistlik üldistus ja sublimatsioon mille väljatöötamist võib reaalselt võrrelda eksistentsiaalse vajadusega lahkuda kõrbes edasi nii kaugele kui võimalik. Absoluutselt lakoonilisse , peaaegu tühjusesse , kus säilivad vaid põhilised algoritmilised eksistentsiaalsed allikad  ja  abstraktsioonid ning ajakontsept vabaneb.
Installatsioonis on esikohal metafüüsilise ruumi fenomen - inimene , elu ,  infoväli , universum  ,teadvus kui must kast jne. Ruumi respekteerimist , teemana  ja suletud süsteemina kujutamist , arvestasin ja arendasin  ka veel mitmetes edasistes töödes. Ruumi seinad on täidetud monotoonselt korduva xerox kujutisega sigaretiga käest. Käe kujund on kokkuvõtlik üldistus inimesest - kasutada nägu või figuuri oleks tähendanud  loobuda universaalsusest ja anda teemale pigem  imagoloogiline alatoon ; sigaret on näteks elu, närvid , põlemine , kõnest loobumine , metafüüsiline kõne , abstaktne dialoog , eraldumine ja protest.  Kõik on visuaalselt pretensioonitu eksistentsialism, ruumis olijal on võimalus kas nõustuda oma ilmuva sisemonoologi  diktaadiga või mitte.
Kataloogile saateteksti kirjutasin Kloostri Aidas umbes poole tunni jooksul , installatsiooni konstrueerisin ja püstitasin ainuisikuliselt . Suured tänud TA KI EKB EKTA-le  , kus võimaldati mul see tohutu hulk suitsetavaid xeroxeid trükkida.  Mäletan et Moskvas mul erilisi ressursse enam polnud , nii et kui kohalik galeriitöötaja möödaminnes mu viimase mineralka ära jõi , jooksis elu mitu korda silme eest läbi. 

"Mantra"  oli üks väikestest , mudelitüüpi installatsioonidest või kineetilistest objektidest , mida teostasime Kurismaa eriala hindamisteks . See oli tookordne ainus vaba teema ja siiani oluline  töö  kuna õnnestus päris hästi ja võtab samuti kokku mõned  teemad inimvõimete olemusest. Objekt koosnes liivaga täidetud lauasahtlist kuhu on  ühendatud  kuuldeklapid , millest kostis  nonstop  Tiibeti mantrate retsiteerimist. Sahtel asus kirjutuslauas.
Kuulasime tookord muuseas palju kassette Tiibetlastega  või paari geniaalse raga esitajaga ( Lt. Padamshree Pt. Ramchatur Mallick  jt. ). "Tekst"  on kirjutatud sama aasta suvel.

1996, EKA:   I  kursus, "Kolmainsus"
1997           II  kursus, "Portree"
1997          "Kommoon" installatsioon  II kursus
1997           II  kursus, "Mees ja naine"
1998          III  kursus, "Human  Like"
1998          III  kursus, "Protsess"
1998          "F(x,y,z)" installatsioon  III kursus
1998          IV  kursus, "Terra  Incognita"
1998          IV kursus  installatsioon vitraaz  "Värav"
1999          IV  kursus,  "Sõda - võimalikud ja võimatud asjad" (diplom)

"Kolmainsus"  oli 1996.a sügissemestri kursusetöö teema "Parafraas" lahendus - olin just kunstiajaloos kirjutanud kaks referaati , ühe Francis Baconi loomingust ja teise kõikvõimalikest piibli  kolmainsuse kujutamise viiside ja võimaluste kujunemisest. Viimasest  läks minu maali tsitaadina Rubljovi kolmainsus , mida peetakse teema universaalseks visuaalseks tipuks. 
Kaasaegsest reaalsusest inimese kujutamisel võrdluses kolmainsuse ideega ja samast vaimsest allikast pärit eneseohverdusega ,  kujunes tulemuseks ikoonist tunduvalt muutunud pingestatus ja paiknevus ruumis.
Peamine erinevus tekkis olulisusest kaasata vaataja pildi suhtes aktiivsesse rolli , ta  välja tuua passiivsest väärtuste-tähenduste tarbija positsioonist  ja esitada tegelikkuses eksisteerivat vaatleja kvantfüüsilist vastutust ning seega konstrueerisin maalil ruumi ülemisest diagonaalperspektiivist lähtuvalt - nagu viibiks vaataja ise,  ühena tegelastest, ruumis teiste kohal. Vasakpoolne, pliiatsiga joonistatud  tool on tühi, lähedal seisab asendavalt kuldse haloga koer kes vaataja suunas haugub. Keskmine isik istub akna ees, mis moodustab muidu  oranzis ruumis talle helesinise tausta. Inimesel on käes suitsev sigaret ja joonistatud laual tema kõrval asetseb joonistatud , karika mõõdus , veinipokaal.  Kaugemal paremal on kolmas figuur, avatud ajaleht käes ning samuti jalg üle põlve. Seinal on koopia Rubljovi Kolmainsusest, maali külgedel on vertikaalselt järjest asetatud lehed kahest mainitud referaadist  ja maali ülemine - alumine serv on täis värvi alt välja jäetud minu temaatilisi väikseid visandeid , kavandeid , koopiaid Baconi töödest , kannatavast füüsilisest inimesest. Maali formaat on horisontaalis venitatud peaegu kolmekordseks võrreldes kõrgusega , vertikaalne liikumine  suund on teisel plaanil ja värviga ehk sinisega näidatud - müüri kohal olev riba annab aimu kujutamata e.kaardistamata territooriumist.
Pildile on kogutud ja omakorda destilleeritud , temaatiliselt olulisim , välja pandud kõik , nii et see muutus võimalikuks isiklikuks kvintessentsiks.
Maal sattus tähelepanu keskpunkti, keegi itaalia ärimees soovis rektorilt tulutult seda omandada,  pilt saadeti 1998 EKAt esindavale vabariigi 80. aastapäeva näitusele Brüsselis. 2007 osteti maal eraomandusse.

"Kommoon"  1996  kineetiline installatsioon Kurismaa hindamisele . Koosneb kolmest mootoritega varustatud meetrisest kettast millest igalühel on naise foto , kolmes erinevas staadiumis ehk vanuses. Kõik kolm on üks ja seesama inimene , kõik kolm keerlevad ümber oma mõttelise telje, milleks on näo matemaatiline keskpunkt, mille asukoht sõltub näoplaanist.  Kolme naist traditsioonilises kunstis kujutatakse  valge, punase ja musta kleidi kontekstis.  Minu variant  vabastab naise selle teose raames taolisest objektiivsest  sundolukorrast, näitab ilu ja eksistentsiaalset traagikat avaramalt- muutes naise  metamorfoosid üldinimlikumaks strateegiateväliseks teemaks. Teose kineetilisuse ideest veel   - mustvalgete kujutiste pöörlemine käivitab optilis-füüsikalise efekti - teatud tekkival lainepikkusel  muutub mustvalge pind värviliseks .  Kommoon tuleneb sõnadest  "come on" ja "common" , keeleline lapsus  õhutab ületama levinud mentaalseid, sootsiumis kinnistunud,  painajaid. 

"Portree"  1997 kevadtöö kujutas maispõllul seisvat maalikunstnikust vanemat õde Jana Wiebe`t. Lüüriline töö kujutab intellektuaali looduses ,  tulin seda teostades ideele konkreetselt  eristada ühel pildil eri aegu. Ühte sai liidetud 4  papipinda, need eraldi maalitud. Loodus , kaos , kord  ja protsess moodustavad paralleelis portree. Pöörasin siin töös erilist tähelepanu roosale värvile, mille soovisin eelkõige vabastada võimutsevast kodanlikust tähendusekoormast ja rõhutada selle substantsi varjatud  võimalusi. Populaarsed jagatavad tähendused on igavad ,  kahjulikud ja  valed.

"Mees ja naine"  1997 ( 2x2 meetrit ), sügis , siin jätkasin mastaapsemalt eelmist ideed kujutada ühel maalipinnal  muutuvat aegruumi , näidata terviklikkuse kõikehõlmavat omadust kummutada õpitud jada ajataju ;kujutada  meest ja naist , eraldi , koos , ruumi ja neid ruumis - etteantust (kirjeldustest , müütidest , olemasolevast ruumist) tunduvalt komplitseeritumate võõrkehadena ; minevikku ja tulevikku , konflikti ; tervikut ja jõudu. 
Ülemine serv algab mõtteliselt katkise pärgamendiga kaetud raamist ,  edasi kaks eraldi punast ruumi  fotorealistlike figuuridega , üks ühes teine teises .  Keskne pind suure ruumiga on jäetud tühjaks , mees ja naine on kadunud - see on  tõestatud nähtus , kus tõelised armastajad kaovad lihtsalt ära . Kui kaks muutub üheks kaob kirjeldaja , kuivõrd igasugune mõtlemine põhineb võrdlusel ehk vähemalt kahesusel . No , see  on kabalistlik loogika ja armastuse müsteeriumi praktiline proitseerumine reaalsusesse, ühe  impulsi just selliseks arutluseks andis tookord ka Greenaway film "Kokk jne " . Seal oli lühidalt stseen , mil Naine palub Kokal kirjeldada  Naise enesega  toimunut. "Miks" oli  mõistatus , mille lahendamine näis  oluline ja küsimus jäi mõtteliselt  , kuni maali valmimiseni , segama . 
Maali alumine osa jaguneb kaheks - rustikaalseks ja brutaalseks tegelaste abstrahheeeritud figuuride teineteist läbistavaks installatiivseks kompositsiooniks kus voolab sinine veri (ultramariin), ja selle kõrval paiknevaks lakooniliseks valgeks ristkülikuks. Valge  püüab katta vaataja eest kõik reaalselt haavatava. Keskmise osa vasakul serval on kõrgem plaat kolme suure kalaga , mis on igas mõttes armastatud motiiv kunstis.
Kasutasin pildi aluseks üht hilisemat fotot oma vanavanematest, kes olles ekspeditsioonil Siberi taigas seisavad naeratades kõrvuti  seina ääres ja mõlemal on käes , kokku kolm , meetrist haugi. Maali põhivärvid on punane, sinine ja valge. Välja näeb see nagu ekspressiivne Mondrian .

"Human LIke"  1998.  Selles abstraktses , kahest pinnast  , koosnevas maalis on koos teemad nagu ruum (kujutatuna lihtsa perspektiivkuubina , sissevaatena tuppa vms) , ja ühetaoliste ruumide lõputu kordus ja paralleelsus .. nagu maatriks või tabel . Kordus kui pinnas ja vajalik tingimus mõtlemisele ; nagu muusikaline motiiv, kasvõi a'la Susumu Yokota näiteks, kellest tollal teadmised küll puudusid.  Läbipaistev  laseeriv must toon  , kui värv  milles sisalduvad kõik teised värvid.  Lõhe maali keskel kujunes maagiliselt ise , nagu ka pildi katkised küljed - hangitud papid olid olnud kusagil laos kasutuses. Nii tuli suurem maal kokku panna kahest osast , jätta ühenduskohas vahe selgeks  tundus  hea lahendusena - kolmas võimalus kui üks kafkalik väljapääs. Midagi resigneerunud gurmaanidele - põgenemine maali enese temaatilises sisus, ka uks stabiilselt reglementeerivatest mütoloogiatest lahkumiseks sinna , kus tavaarvamuse järgi asub sotsiaalselt ohtlik korrastamata territoorium . Loogika mida tuleb vastuseks  katse mõttes rakendada ka vastupidisele - ka pildil esituva,
pm lõpmatuse ambitsiooniga suletud systeemidega suletud systeemide , analüüsis.
"Human Like" ja "Mees ja naine" olid minu poolt väljas 1998 aastal Sammas Galeriis, meie isiknäitusel "Ruum.Tänapäeva müüt".  Juhtus et eksponeerisin  Human Like ka koos 1x1 m  puhtalt külm-roosa , metallplekiga üle löödud maaliga , mis näeb välja peaaegu nagu installatsioon. 

"Protsess"  1998. 4 halli ruudukujulist lakoonilist maali (a 50x50 cm) , lõuendi pinnad kattuvad järkjärgult  peegeldava metallpinnaga.

"F(x,y,z)"  1998.  Kolm keerlevat roosat risti , millel on märgtud keskele üks koordinaateljestiku tähistajatest . Ristid on dekoreeritud oranzi värviga roosal  ja värvilise läikiva  klaasipuruga servades. Installatsioon kujutab aegruumi. Mõte muutub vähe kui lugeda vene keeles.
Samal hindamisel ühe ülesandena esitatud ideekavandite seas olid plaanid ehitada Kaarli puiesteele  kirikust maaaluse tunnelini umbes seitsmest uksest koosnev installatsioon. Tunneli ja kiriku asetsemine ühel joonel , arvestades mõlema tähendustekoormat ja ambitsiooni , näis mulle metafüüsiliselt ja vaimukuselt  sobiva paigana et algaja kunstnikuna linnaruumi hõlmata. 
Teine töö oli ettepanek vabastada Tallinnasse mõneks ajaks suurem kari lehmi. Kunst kui võrdpilt , illustratsioon , pendel.  Lüpsilehmad reaalsuse kogemise parandamiseks linnaelanike seas. 
Kolmas idee oli muuta reaalne pimedus  vanalinnas  valgustatuks  peale loojangut seintele proitseeritavate mängufilmidega. Ühiskonnakriitilisuse mõttes pakkusin  et vanalinna müüridel näidataks erootikafilme.

Terra Incognita" e "Kolmekuningapäev"  1998 sügissemester. Terra Incognita oli mõtteline pöördumine esivanemate
poole, täpsemalt vanaisade poole . Kolm inimest -  kolm maali ,suured  fotorealistlikud mustvalged vaatajale suunatud portreed  asetatud horisontaalselt pikliku maalipinna keskele - maalil abstraktselt kujutatud ruumi tagaseina . 
 Leningradi vanaisa  ~1930. aastal (ajal enne loomuomase kerguse kaotamist sõjavangina  Leedu koonduslaagris) - oma parimas Camus´likus poosis , istub jalg üle põlve ja naeratab kõrvale. Oli mees , kes loobus ooperilaulja karjäärist ning töötas koos vanaemaga geoloogina väärisleiukohtade uurimisrühmas  Siberis , kus minu ema Izolda sündis Gulagi  saadetud Stalini arstide abil. 
Võõrasvanaisa ,  a´la Knut Hamsun -  pikk 19. sajandi mees , vabadussõdalane , korporant ; soodeuurija , kes Stalini ajal taandus Tallinnast koos minu  Louis Brooksiliku  vanaemaga eesti amazonasesse , sookuivenduse katsejaama . 
Isa isa  - reaalteadlane , EW sideohvitser - Kirjutamata memuaaride andmetel oli tal  kui  EW sõjaväelasel keelatud minu poolrahvusliku vanaema Zlataga abielluda  , nii  ta juhuslikult säästis  naist koos lapsega - minu isaga- võimalikust Siberi saatusest , ise Norilski laagris hukkudes. 
Need on maali andmed , mis ei ole vaatajale olulised . Publik on vastamisi lihtsalt kolme vanamehe pilkudega enesele . Vastamisi nendega kelle suhtes on võimatu rakendada tavapäraseid käitumis- ja mõjutamismudeleid , kes oma teispoolse elukogemuse ja kõrgema positsiooniga tühistavad  elavate hierarhiad ning ambitsioonide tähendused.
Ruum pildil on kriibitud kulunud roosade seintega , maali küljed taas plekiga üle löödud. Alla serva reljeefselt (kasutasin grafiito tehnikat) kirjutatud Terra Incognita ja pildi number. Nummerdamine on viide ratsionaalsusele ja hõlmamisele , mingile sarnasele reaalselt eksisteerivale meeleheitlikule , vegetatiivloogikast põgenevale lihtmatemaatilisusele , mida esitab näiteks Greenaway enamikes oma filmides ja kontseptsioonides. Matemaatika kui sõltumatu kõrgem loogika ning  hulgateooria loendamised kui arvutaja esimesed sammud puhtas mõtlemises. 
Kolm 1.10 x 2.30 m maali on galerii kolmel eri seinal , moodustades nii omakorda  ruumi , kuhu vaataja siseneb ainsast vabast suunast. Vaatajale on tekkinud ruumi keskele maha märgitud roosa X , koht tsentris. Tekib  võimalus dialoogideks, sissevaateks, olenevalt subjektiiivsest situatsioonist kas reaalne toetus  vaatajale või talumatu vajadus lahkuda . Ruum toimib kui indiaanitrikk ja võimendi .

"Värav"  on juhuslikult võidetud kursusesisese konkursiga töö , monumentaaliklassi ülesanne kujundada Keila-Joa Internaatkoolile  mõni teos. Esimese variandina pakkusin et kooli õpilased ehitaksid kooli ümbritsevasse metsa, looduslikke paekiviplaate kasutades, teed. Nii et moodustuksid ilusad , salapärased , ebaloogilised,  laste endi omad rajad.  See variant hindamisele ei läinud - millest on  kahju sest tollesse paika oleks see siiski hästi sobinud. Järgmisena tegin  väravat kujutava vitraazi suurele maast laeni aknale. Vitraaz ääristab akent servadest , koosneb taas ruudukujulistest ruumimotiivide kordusest ja kahest inglist ülanurkades. Arvasin et taolise sümboolse värava juures, mis justkui on ukseks  kahe erineva maailma (kool-ühiskond , maja-mets) vahel, oleks lastel hea mingil moel visualiseerida põhimõttelist , pilguga saatvat headust , mõttelist tuge või stiimulit kehastavaid olemusi .. midagi poolkoomiksilaadset nagu need  inglid kujunesid.

"Sõda" (diplom) , 1999 kevad. EKA Türisalu baasis valminud 4 suuremõõtmelist nummerdatud maali peaaegu absoluutselt mittemillestki . Neli läbivalt oranzis toonis maali kõrbemaastikust horisondiga , mis omakorda on tõmmatud valge joone triip kahe värvi üleminekukohal nagu traditsioonilistel  kroonuseintel ametiasutustes. Horisondi kohale kerkivad mõned mälupildid ning maastikul , igal maalil eraldi domineerib mõni läbilõikav kohmakas emotsionaalne detail.  Ühel pildil neljast moodustavad detailid kuulaadse , delikaatse ,  nirvaanas  näo. Samale pildile on kohmakalt ja oskamatult juurde konstrueeritud  uks või ava, mis mõjub võõrkehana ja ebaestiliselt. Sarja nimi on "Kuidas kujutada inimest ehk võimalikud ja võimatud asjad". 

19.06.2008

Maaliõpingute ajal EKAs valminud töid iseloomustab  reaalsuse ja subjektiivse üldistamine transendentsi taotlusega.  Sümbolism on  praktilise ratsionalismi või  eluvõitluse kauge luksus , mida võimaldab  kool kui kaitsev sotsiaalne  tsoon, maalikunsti konservatiivsed traditsioonid ning minu isiklik  eluline ebaproffessionaalsus . Saabus üllatusena et tegelikkus üritab stabiilselt lõhkuda , nagu selgus ühepoolset , usku ja lugupidamist (oma) kunsti vastu. Nn keskkonnapoolne kriitika näeb välja kui  kunstikeelt ignoreeriv või ka naeruvääristav eneseküllane monoloog optimaalse mõistlikuse  ja jõu positsioonilt. Reaalses elus ei ole kohta sellisele kõnestruktuurile nagu kunst, tegelik(!) kultuur on ühiskondlikus  plaanis kauge ja ebaoluline kokkulepe või oht tundmatusest. Võib oletada et kunst tekitab aprioorselt kottimisinstinkti , kui vabadus mis ärritab kõiki tõde näinud eluseaduste alateadlikke saadikuid.
Isiklik resigneeritus ajastu vaimust võimaldas peale kooli võtta veelgi võõrama positsioon ning oma maalid muuta otsesteks publiku vaatlejateks. Küsitlejateks , kes pole  sõlminud ühtegi muidu enesestmõistetavat ühiskondlikku kokkulepet ning pärivad alles infot ühismeelde kehtivusse  levinud tähenduste ja seaduste kohta. Üks motiveerija  taolisele kunstimeetodile vormiliselt on kogemus installatsioonikunstnikuna, kus vaataja satub kolmemõõtmelise objekti läheduses vahetumasse olukorda , situatsiooni mis on tunnetuslikult hõlmavam ja brutaalsem kui  maalikunsti puhul  ja toimib  publikule   kiiremini. Maal valmib alles interaktsioonis , kui omandatud küsitleva pildi lünki asutakse täitma  ja konkreetse teema kohast dogmaatikat  häirima.  Taoline vaataja kunstnikuks integreerimine tekitab protsessi a'la Dorian Gray portree ,  pildipinnale jäävad aja jooksul jäljed vaataja enese kõikidest mõtte vahetustest. Mõte loob reaalsust,  next level  on vabastada see alateadlikkusest. Põhimõtteliselt on võimalik saavutada ennenägematut , öelda ennekuulmatut - minna sinna ei tea kuhu , tuua seda ei tea mida. Teha zest mida pole ette nähtud.

5.07.2008
 



 

1999 - 2008

Karl-Kristjan  Nagel:
"Teine  Vabadus  War/Sõida" (õli, papp)  1999, (170x130)
Tähtis  oli  kujundada  pintsliga  maalitud  tekstile  kindel  koht,  kasutades  eraldusjooni  ja  -ribasid.  Erinevus
diplomimaali  tekstidest  oli  soov  vabaneda  mehhaanilisest  täpsusest  ja  allutada  temaatiliselt  ning  keeleliselt
juba  niigi  pingestatud  tööd  täielikult  maalilisuse  teenistusse.  Värvide  osas  pakkus  pinget  maalida  taevas  horisondi  kohal  roheliseks  ja  maastik ( või  meri ) tumesiniseks,  mille  kohale  esiplaanile  'voolab' ( lendleb ) 
lamavas  asendis  naisfiguur,  käed  puhkeasendis  rinnal. 
"A  Saint  Lugu"  (õli, akrüül, lõuend)  1999, (100x80)
Teine  eesti-inglise  keelne  aforism.  Kokkuvõtvalt  tähendab  see  pühakuga ( inglisekeelne: Saint ) toimuvat  "santi  lugu".  St.  et  pühak  on  tihti  vaene  ja  seetõttu  on  temaga  lood  halvad.
 

Ettevalmistus  näituseks  "Suffer  Like  Animals",  2000.

Õppeperiood  akadeemias  oli  läbi  ja  edasised  ülesanded  puudusid.  Otsustasin  end  kirja  panna  2000 a. 
Raatuse  galerii  nimekirja.  Järgnes  terve  hulk  töid,  mis  sai  maalitud  diplomi  16-le  osale  ( tundus 
ebatõenäoline,  et  nii  monumentaalset  pilti  keegi  'elavana'  veel  näha  soovib ). 
 

"Mai  Lapsed" (õli, akrüül, papp)  1999, (170x137)
Sõitsin  Pärnu  maanteel  bussis (Emelja  kohviku  juures)  ja  nägin  aknast  tänavat  ületavat  kiilaspäist  naist. 
Silma  jäi  pinevil  ümbrust  jälgiva  inimese  hüsteeriline  liikumine,  ühes  käes  kilekott  ja  teises  sigarett.  Seetõttu  maalisin  figuuri  lõppkokkuvõttes  peata ( algselt  pea  tööl  oli,  kuid  pidin  selle  üle  maalima ).  Lõdvalt  öelduna
pärineb  töö  pealkiri  Stephen  Kingi  teoselt  "Maisi  lapsed",  aga  ainult  kaudselt  sest  õudusfilmid  ei  huvita.

"The  Line" (õli, papp)  1999, (170x137)
Pildi  aluseks  olev  foto  on  võetud  mingist  70-ndate  "Horisondi"  ajakirjast,  arvatavasti  mõni  botaaniline
katseväli,  või  teadus-tehniline  ehituskompleks.  Hiljem  avastasin,  et  tuntud  Viini  elektroonilise  muusika  grupi 
"Sofa  Surfers'i"  sooloprojekti  omaniku  Markus  Kienzl'i  "Sincerely Yours Part 2"   ep-coveri  visuaal  on  midagi  sarnast.

"Interestdeath  practikal  filosoofia"  (õli, pinotex, akrüül, papp)  2000, (168x137)
Taas  keeleline  tõsilugu ( "Huvitatud-suretatud  praktilisest  filosoofiast" - trükivead  pealkirjas  on  sihilikud  nagu
ka  kokkukirjutatud  sõnad ).  Väljendab  üldist  ühiskonna  kriitikalevelit,  seda  kuidas  suhtutakse  New  Age'i   ja  erinevatesse  'eneseabi'  kirjandusteostesse - autoritesse.  Autoteel  aga  hääletab  mitmeisikuline  olend  ( tähele
peab  panema  üht  vaatajale  suunatud  figuuri  kahe  südamega ), kes  on  oma  hetkestaatusega  ja  tavareaalsusest  erineva  maailmapildiga  täiesti  rahul.

"Now" (õli, akrüül, papp)  2000, (170x137)
Kujutab  itaaliatüüpi  naist  ( viinamarjade  korviga ),  keda  ründab  vasakult  kogenematu,  kuid  tormakas  loomnaine.
Viimane  on  küll  tugevalt  abstraheeritud,  kuid  ainult  selleks  et  näidata-tõestada  tema  animaalsust.  Töö
alla  on  kirjutatud  kaks  väljendit: "Cause  you   know"  ja  "Lie  student".  Esimese  puhul  meenub  Kurt  Cobaini
2002  a.  postuumselt  välja  tulnud  muusikavideo "You  know  you  are  right".  Enam-vähem  sama  story...

"Protect  Your  Weapons  WithYou" (õli, akrüül, papp)  2000, (170x137)
Jälle  keeleline  nihestus  ("Kaitse  oma  relvi  iseendaga").  Räägib  relvade  eneseohverduslikust  saatusest,  sellest
et  need  reeglina  hukutavad  oma  kandja.  Kujutatud  on  naissamuraid  ja  peatut-elutut  keha  tema  ees
(näha  on  ka  samuraimõõke).  Taas  kordub  kõikenägevate  ja  kõikjaleulatuvate  silmade  efekt.  Põlvitava  naise
pea  juurest  jookseb  taevasse  üks  toru, või  kanal.  Piisavalt  huvitavat  põhjust  sellele  ei  tea,  või  ei  viitsi  kirjeldada.

"Dead & Alive" (õli, akrüül, papp)  2000, (170x137)
Lähtusin  paradoksist,  et  inimene  võib  olla  üheaegselt  elus  kui  ka  surnud.  Mõtlesin  teema  üle  reaalselt,
jättes  välja  igasugused  ulmelised  ning  ebausutavad  zombismid.  Pete  Burns'ist  ja  tema  80-ndatel  alanud    diskobändist  "Dead  or  Alive"  polnud  veel  kuulnud.  PS!  Burnsi  70-ndate  lõpus  lühikest  aega  tegutsenud,
postpunk  bänd  "Nightmares  in  Wax"  ( text )  andis  välja  ep  "Birth  of  a  Nation",  kus  ta  demonstreerib
oma  avameelset  geisensibiilsust.  Laulud   Black Leather / Girl's Song / Shangri-La  annavad  aimu  piisavalt 
avarast   maailmatunnetusest.  Ta  ise  kirjeldas  neid  kui  täielik  rubbish,  10  minutiliste  ühenoodi  lugudena.

"Rebirth  the  adults" (õli, akrüül, papp)  2000, (137x170)   ( erakollektsioonis ) 
'Rebirth  the  adults'  tähendab  siis  'Täiskasvanute  ümbersündi'  ja  selle  põhjustamist. 
Nägin  avamise  eel  galerii  kõrval  olevasse  kohvikusse  siirduvate  välismaalaste,  üldsegi  mitte  heatahtlikust  reaktsioonist,  et  töö  tekst  mõjub. Võiks  isegi  öelda,  et  olin  seetõttu  oma  uute  maalidega  rahul. 

"Suffer  like  animals" (õli, akrüül, papp)  2000, (150x120,170x137)
Näituse  nimitöö.  Kuskil  avaldub  peata  mehefiguur,  oimetu  pea,  jääväljal  lebav  hokimängija,  jälle  torukiirendi  elemendid ( seekord  läbi  liikuva  naise  silma ),  lisaks  venekeelsed  sõnad  "edasi,  noor  põlvkond !"  ja "lits".
Vasakpoolne  külg  ja  papiosa  on  üldse  värviga  katmata.  "Suffer  Like  animals"  pärineb  Emir  Kusturica  filmis 
"Arizona  Dream"  Vincent  Gallo  poolt  mängitud  'kunstnikult',  kes  ühel  peol  kohalekutsutud  Mehhiko
moosekante  neab.  Võib  öelda  kokkuvõtvalt,  et  näitus  oli  katse  kontakteeruda  üldiselt  kõnevõimetuks 
muutunud  keskkonnas - siit  ka  tööde  verbaalsete  väljendite  rohkus,  mis  annab  aimu  minu  kui  autori  mõtteviisidest  või  olemusest ( kasulik  näiteks  selleks, et  teised  inimesed  oskaksid  paremini  suhelda ). 
Lisama  peab,  et  kirjutasin  näitusega  seoses sissejuhatava teksti ,  mis  leidis  kajastamist  ka  "Sirbi", 
Riin  Kübarsepa  autorlusega  artikli  "Kes  kannatab  kui  loom"  juures.  Tähtis  aga  on  see,  et  algselt  ei
plaaninud  keegi  näitusest  kirjutada,  alles  siis  kui  galerist  tegi  ettepaneku,  et  ma  ise  midagi  "Sirpi"
saadaksin ( kuna  keegi  seda  ei  tee ),  tekkis  ka  vastav  artikkel.  Mõlemad  tekstid  kokkuseatuna  aga 
võisid  mõjuda  planeeritud  "kampaaniavandenõuna"  kõigi  "tagasihoidlike  ja  normaalsete"  vastu,  või  hoopis  messiaanliku  kunstnikutüübi  loomise  ja  tuleriidale  ettevalmistamisena.  Anyway,  who  cares !
 
 



 

"Watch  this !" (õli, lõuend)  2000, (40x60)     ( erakollektsioonis ) 
Esimene  töö  väiksemaformaadiliste  tööde  seeriast,  mis  on  hiljem  väljas  kahel  2001 a.  suvelõpu-näitusel  "Neokonfomism",  Rapla  Keskraamatukogus  ja  "Ühe  Parandus"  Pärnu  Jazzkohvikus.
"Neokonformism"  avamisel  modifitseerin  ja  kohandan  veidi  ümber  Castaneda  'teesi',  öeldes  kohalikule 
ajakirjanikule,  et  "kui  hullumeelne  tekitab  kaoses  kaose,  siis  kunstnik  peab  kaoses  korra  looma". 
Teise  näituse  pealkirjas  olev  "Ühe"  võib  tähendada  'ühte'  kui  arvu,  kuid  ka  näiteks  suhet,  või  suguühet.
Parandus  oleks  siis  antud  olukorra  parandamine  ja  heastamine.  Siin  on  tegelikult  arvestatud  ka  Monthy
Pythoni  'bicycle  repearment'i'  naljasketshi  ( kui  kõik  tavainimesed  kannavad  argielus  ja  tänavatel  supermehe- kostüümi,  siis  jääb  neil  tavalise  jalgrattaparandaja  kohaleilmudes  kopp  lahti ).
"Watch  this!"  maal  sai  alguse  mahajäetud  sõjaväeterritooriumitest,  mis  mõjuvad  kui  looduse  poolt  taas- anastatud (puhastatud)  ja  inimestest  vabastatud  kõrbetena.  Siin  peab  meelde  tuletama,  et  1999 a. augustis  tegime  koos  Tiiuga  filmi  "Epohh"  Keila-Joa  piirkonnas.  Ühtlasi  kirjutasin  romaani "Lihtne  Aeg",  mis  samuti 
sama  temaatikaga  seotud. 

"Uskuda  tema  kogemust" (õli, lõuend)  2001, (40x60)
Pealkiri  võetud  Tiiu  väljendist  "Uskuda  oma  kogemust".  Maalisin  kolm  abstraheeritud  pead -  esimene  on
'koomas'  ( või  vaatab  ilma  silmadeta  kuna  need  hõljuvad  peast  eemal ),  teine - naisepea - on  teadlikus  puhkeasendis  tahapoole  nõjatunud  ning  kolmas,  liikuva  silmadereaga  mehepea  irvitab  psühhootiliselt  vaataja  suunas.
 

Tööd,  mis  sai  esitatud  Viinis  toimunud  isiknäitusel  "The  Truth",  2001.

"Escape  from  responce" (õli, akrüül, lõuend)  2001, (190X190)     ( erakollektsioonis ) 
"Rather  be  child, than  play" (õli, akrüül, lõuend)  2001, (190X190)     ( erakollektsioonis ) 
"The  true  thief" (õli, akrüül, lõuend)  2001, (190X190)   ( hävinud ) 
"Love  from  sanatorium" (õli, lõuend)  2001, (90x90)   ( hävinud ) 
"Through  eagle" (õli, lõuend)  2001, (90x90)   ( hävinud ) 

Esimene  maal  "Escape  from  responce"  on  mahajäetud  sõjaväeosade  temaatika  monumentaalne  jätk.  Tööl
olevat  ema  portreed  tahtsin  maalida  juba  1998 a. "Ruum.  Tänapäeva  müüt"  näituse  ajast  saati  ( algne  idee
oli  foto  üle  kanda  3x4 m. läbimõõdus  kokkuliidetud  jalamattidele ).  Lõpuks  õnnestus  see  Viinis  kus  viibisin  residentuuris  3  kuud,  mille  vahepeal  toimus  linnas  ka  'kodumaanäitus' "Eesti  Energiad"  ( esinesid  tuntud  kunstnikud  Jaan  Toomik,  Jüri  Ojaver,  Paul  Rodgers,  Kai  Kaljo,  Jaan  Paavle  ja  Jaan  Jaanisoo ).
Peab  mainima,  et  kulutasin  tookord  enamus  elamisraha  töömaterjalidele  ( lõuend, värvid, raamid, krunt, elu  esimene  klambrimasin  jne. ),  seetõttu  möödus  esimene  Austrias  oldud  kuu  parajaks  peavaluks ( tegelikult  sai  siiski  hakkama,  tänu  abilistest  kaaskunstnikele - suitsetasime  kanepit  ja  järgisime  kollektiivselt  rahvusvahelisi  toiduretsepte ).  "Rather  be  child, than  play"  kujutab  sama  sõjaväetsooni  sissesõiduvärava  poole  liikuvat
perekonda - isa,  ema   ja  last ( kes  näeb  välja  nagu  lill ).  "The  true  thief"  esitas  kirsiaeda  ja  peene  tüvega  puud  mille  võras  on  mahavaatava  inimese  nägu.  Maali  pealkiri  on  tuletatud  filmist  "The  True  Romance"  ning
'thief'  e. varas  on  viide  kirsiaias  tegutsevale  vargale.  Mäletan,  et  püüdsin  residentsi  vastutavale  juristiharidusega  naiskomandandile  töö  sisu  seletada  ja  ta  ei  mõistnud  varguse  moraalset  õigustust ( "vargus  on  ju  kuritegu").
Selgitasin  talle  siis,  et  varas  on  kirsiaias  mis  ei  kuulu  kellelegi.  Igaljuhul  ärevus  oli  õhus  ja  üle  jäi  vaid
loota,  et  kongi  ei  heideta.  Pärast  seda  ja  veel  teisi  samalaadseid  olukordi  samalaadsetes  "komandandi-
asutustes" ( loeme  siiahulka  ka  Kunstikadeemia,  õigemini  G9  haldusalasse  kuulunud  Türisalu  Baasi ),  sai
hoopis  selgemaks  miks  suur  osa  kaasaegse  kunsti  sisulisest  temaatikast  on  peidetud  ja  mitmetähenduslik.
Kõik  autorid  ja  kollektiivid  püüavad  vältida  vastutust  ja  sellele  sundivat  juristiharidusega  publikut.
"Love  from  sanatorium"  on  just  taolisest  "vanglaleksikasse  valgustumisest"  teadlikukssaamise  tagajärjel
tekkinud  töö.  Tegime  koos  Guatemaalast  pärit  kunstnikuga ( Giovanni  Pinzon - Guatemaala  noorukist 
rockstaar )  isegi  selleteemalist  nalja - tähelepanek  et  meid  on  Austria  residentsi  saadetud  teraapilistel 
põhjustel  ( üks  kohal  olnud  40 aastane  Saksamaalt  pärit  naiskunstnik,  kelle  kaasa  oli  kunagine  Joseph  Beuys'i
tuttav,  oli  värviterapeut ).  Maalil  on  küll  Sfinksi  pea  kujutis  ja  selle  taga  lillat  värvi  pankrannik,  kuid
need  on  'vaid  detailid'.  "Through  eagle"  on  töö  mis  peaks  kujutama  läbiminekut  'kotkast'  kui  'Tõe
Valhallast' ( tsiteerides  näiteks  Suhhorukovit  Brat 2-es ). "Tõde"  aga  oli  kogu  näituse  tööde  kokkuvõtvaks
pealkirjaks.  Oluline  on  ka  see,  et  samal  ajal  enda  näitusele  linnas  reklaami  tehes,  toimus  kohalikus
Kunstiakadeemias  Kasseli  Documenta  eelne  teooriaplatoo  kus  esines  ka  kultuurikriitik-filosoof  Slavoj Zizek
ning  selgus,  et  üheks  peateemaks  seekordsel  multi-interkontinentaalsel  lobisemisel  oli  just  Tõde  ja  selle
võimalikkus.  Olime  Tiiuga  Viinis  antud  sündmusel  ise  kohal  ja  jälgisime  ettekandeid ( ning  Zizekit ),  lõpus 
viisime  virna  oma  näituseflaiereid  ka  mikrofonipulti,  ainult  selleks  et  sõnum  ka  kõige  helgemate  peadeni
jõuaks.

"III  Maailma  Sõida" (õli, lõuend)  2001, (90x60)
Jätk  1999 a.  "II  Vabadus  War / Sõida"  nimelisele  maalile.  Kui  töö  vasakule  küljele  asetada  siis  on  näha
jälle  Sfinksi  figuuri  maastikus.  Viinis  olles  kohtusin  ka  ühe  hüperpsycho  Egiptuse  salateaduste  fänniga
( kes  väitis, et  ta  on  ametilt  klaverihäälestaja,  eelmises  elus  Ramses  Tutanhamon ),  kuid  see  oleks  pikem 
ja  koledam  jutt  umbes  nagu  mingi  samateemaline  õudusfilm. Igaljuhul  kui  tüüp  oma  kehakeelega  kirjeldama  hakkas,  kuidas  muistsed  egiptlased  ( kes  olid  oma  intellektilt  kaasajast  ees )  inimesi  hukkasid,  siis  tekkis
vastumeelsus.

"Nutja  ala" (õli, papp)  2001, (20x30)
Kes-Kus'i  ajalehest  pärit  rubriik  "nutt  ja  hala"  ümbermodifitseeritud  väljend.

"Face  it !"  (õli, papp)  2001, (20x30)
Tüüpiline  värviabstraktsioon  pea  teemal.  'Face  it !'  tekst  on  näha  maali  paremal  küljel.  Peaks  olema  koos
teise, samades  mõõtudes, "Vaade"  nimelise  tööga  Haus  galeriis  müügis,  1500.-  krooni  laenu  tagatisena. 

"Neokonformism" (õli, lõuend)  2001, (30x50)   ( hävinud ) 
Maastik  oranzi  taevaga  kus  näha  dollari  märki.  Esiplaanil  on  kuivanud  lill,  mis  meenutab  South  Parki  animatsiooni-laadset  tegelast.

"Children, hurray !" (õli, lõuend)  2001, (40x50)
Lapsed  hurraa !  Arvatavasti  Egor  Letovi  ja  tema  punkbändi  Grazdanskaja  Oborona  loominguga  piisava
tutvumise  järel  sügavalt  liigutatuna  teostatud  maal. 

"HIV" (õli, lõuend)  2001, (30x50)   ( hävinud ) 
Esimene  maal  millele  kirjutasin  haiguse  definitsiooni  või  tähenduse  Luule  Viilma  "Ellujäämise  Õpetuse"
raamatuteseeriast.  Kujutatud  on  tööl  midagi  DNA-ahela  laadset.

"Iseenesest  mõistatav  armee" (õli, lõuend)  2001, (40x65)   ( hävinud ) 
2001 a. suvel  lugesime  esimest  korda  Viktor  Pelevini  "Tshapajev  ja  Pustota"  raamatut  ( siit  ka  maalil  olev
tegelane,  kellel  justkui  oleks  peas  papaaha - suur  müts,  kuid  tegelikult  on  see  suur  platoolaadne  ligipääsmatu   mägi ). Teine  teema  on  see,  et  leidsime  2001 a. kodutänava  rentslist  peahaavaga  varesepoja,  ravisime  terveks  ja  kasvatasime  paari  aastaga  üles  kuni  ta  ära  lendas.

"After  poetry" (õli, lõuend)  2001, (30x50)
Kujutatud  on  Türisalu  baasi  sissekäiku.  Hilisel  õhtutunnil  kohalejõudnuna  ei  märganud  ma  pimedas  välisukse
ees  seisvat  inimest,  mis  tuli  mulle  üllatusena,  sest  tavaliselt  selliseid  asju  tol  perioodil  ei  juhtunud  ( tähendab  tegu  oli  minust   nähtamatuma  inimesega,  või  oli  minu  tähelepanu  ja  teadlikkus  oma  ümbrusest  nõrgenenud ).  Samuti  vihjab  töö  pealkiri  Luule  Viilma  loomingule,  õieti  tema  eesnimele  ja  selle  seotusele  luulega.  Kujutasin  ette  mõtet,  mis  saab  inimesega  pärast  seda  kui  on  saanud  teadlikuks  tema  raamatutest  ( põhimõtteliselt  on  sama  skeemi  ja  selle  võimalusi  kirjeldatud juba  "Lihtne  Aeg"  raamatus ). 

"I  were  right" (õli, lõuend)  2001, (20x30)   ( hävinud ) 
Üllatuslikult  avastasin  end  mõttelt,  et  mul  on  olnud  kogu  aeg  õigus.  Siit  tuletasin  sõnad  "mul  oli  õigus".

"Yee !" (õli, lõuend)  2001, (20x30)
Tajudes  kunsti  ebavajalikkust  materjalismi  tingimustes  mõtlesin  kunstikriitiliselt - Yee, veel  üks  järjekordne  maal. 

"Hello !" (õli, lõuend)  2001, (50x90)   ( hävinud ) 
Lunastasin  loodusmaaliga  tekitatud  karmat  kaasaegse  kunsti  terminites  ja  maalisin  ühele  tööle  peale
vaimolendi ( läbipaistva  tegelase ),  kelle  käele  on  tätoveeritud  "Tere!".  Maalile  on  aastaarvuks  kirjutatud  20001.

25.-28.06.2008
 

"Mateeria"  ja  "Komöödia   Patoloogia"  näitustel  esitatud  tööd,  2002.

"Mai  Laps" (õli, akrüül, papp)  2001, (175x125)
Egor  Letov  ja  tema  punkbänd  "Grazdanskaja  Oborona"  Punasel  Väljakul  80-ndate  lõpus.  Maali  aluseks  olev
foto  asub  siin.  Selleks  ajaks  olime  ennast  täielikult  kurssi  viinud  grupi  loominguga  ja  uued  albumid  järgnesid
( esimesena  II maailmasõja  ja  60-ndate  aegsed  laulud - "Zvezdopad", 2002 ).  Kui  ilmusid  kaks  järjestikust  tribüütplaati , siis  naersime  ümbertehtud  laulude  ajal - need  olid  enamuses  naeruväärsed !  Muidugi, osad  mängisid
välja  ning  lisasid  uue  ajastu  omapoolse  panuse.  Mai  maali  pealkirjas  tähendab  pühi  ja  laps  tähendab  seda, 
et  olen  sündinud  mai  alguses.

"Kivi" (õli, akrüül, papp)  2001, (175x125)
Teine Luule  Viilma  raamatu  tsitaat.  Kivi  on  uhkus,  mis  tekib  tahtmisest  olla  parem - võtab  ära  mõtlemisvõime   ja  paneb  inimese  tegutsema,  tekitades  kivitõbe  ja  kõikide  kudede  skleroose.  Maalil  on  kujutatud  peaaegu
ornamentaalse  struktuuriga  kivi,  algseks  prototüübiks  on  arvatavasti  inimese  aju.

"Plaatina" (õli, papp)  2001, (175x137)
Plaatina - ülimate  eesmärkide  nimel  range  aristokraatlik  kannatamine,  samaaegselt  välise  sära  põlgamisega
( kõige  alla  on  kirjutatud  kartsinomatoos, mis  peaks  olema  vähk ).  Need  tekstid  ja  tähendused "Ellujäämise  Õpetuse"  raamatuseeriast  on  enamuses  meelde  jäänud.  Maalilt  on  näha,  et  lisasin  ka  Letovi  punkhüüatuse 
'Hoi !'  mõnelt  tema  varasemalt  plaadilt.  Väga  radikaalne  on  sõnastada  tänapäeva  moodsaid  surmahaigusi.
Kindlasti  meditsiiniasutustele  ja  neid  ülalpidavatele  inimestele  uut  lootust  sisendav  materjal.  Tundub,  et 
irooniline  vaade  taolistele  lihtsatele  mõtteseostele  on  sellises  vastandumise  olukorras  lausa  sisse  kirjutatud.

"Hiv" (õli, papp)  2001, (175x137)
Hiv - isekas  paindumatu  tahtmatus  olla  mittekeegi.  See  tähendab  kui  kellegist  teha  mittekeegi,  siis  kingime
talle  aidsi  alge,  võiks  edasiteoretiseerides  küsida.  Ülevirtualiseeritud  keskkonnas  muidugi  on  kõik  võimalik.
Näiteks  ülevoolav  vaenulikkus,  mis  kanaldatakse  alternatiivmeditsiini  vastu.  Kuivõrd  sooviksid  mõningad
ringkonnad,  et  kõik  shamaanid  ja  muud  tervendajad  aidsi,  või  vähemalt  vähki  sureksid  kui  näidiseksemplarid
ebaõnnestunud  posimisest. 

"Piiritu  preservatiiv" (õli, papp)  2001, (175x137)
"Piiritu  preservatiiv"  tööl  on  kirjas  enamus  "Ellujäämise Õpetuse"  II.  osas  väljatoodud  seksuaaltõved.
Siin  on  antud  seletused  järjest  trihhomonoosi,  gonorröa,  klamüdioosi  ja  süüfilise  kohta.
Maalil  kujutatud  alasti  naise  kehapoos  on  võetud  "Kes-Kusi"  küsitlusrubriigis  ilmunud  intervjuust  vist  Anu  Saagimiga.  Maali  pealkiri  tuleb  Egor  Letovi  laulutekstist  "Kaif  või  rohkem" ( mp3 ),  albumilt  "Nekrofiilia", 1987.
Esitame  Tiiuga  vastava  tõlkenäite:

"Kaif  või  rohkem"

Ääreni  täis  taevas  ripub  käsi
Minu  vead  katavad  minu  häbi
Mahlakalt  tänulik  kui  kassi  tatt
Olen  maitsekalt  jumalakartlik  kui  kohtuotsus

Kuid  ma  pean  hakkama  valima
Kas  kaif  või  rohkem
Paradiis  või  rohkem
Valgus  või  rohkem

Ma  saan  olema  õrn  nagu  soe  vannileht
Ma  saan  olema  viisakas  kui  sissepekstud  aken
Ma  saan  olema  heatahtlik  nagu  onanist
Ma  saan  olema  peeglitagune  nagu  ükskõik

Kuid  ma  pean  hakkama  valima
Kas  kaif  või  rohkem
Paradiis  või  rohkem
Valgus  või  rohkem

Mänguasjad  on  õhkulastud,  milline  naljakas  pauk
Kurdid  sõnade  nööbid  ja  silmade  aasad
Ma  saan  olema  piiritu  nagu  preservatiiv
Ja  ma  saan  olema  kõlbeline  kui  peldikupott

Kuid  ma  pean  hakkama  valima
Kas  kaif  või  rohkem
Paradiis  või  rohkem
Valgus  või  rohkem
 

"Enesehaletsus" (õli, papp)  2001, (175x137)
Enesehaletsus  e.  silmade  funktsiooni  häired.  Nägin  võimalust  ja  maalisin  pealkirjas  peituva  sõna  'esetsus' 
teist  värvi. 

"Poetry  parandus" (õli, papp)  2002, (175x125)
"Luule  parandus".  Kui  teksti  täpsemalt  vaadata,  siis  võib  lugeda  ka  "Luule  pärandus".  Maalil  on  kirjas
ekskremendid:  roe - tahteelu  kibestumine,  uriin - tundeelu  kibestumine.  Inimese  igapäevased  järelproduktid - 
väga  kaasaegne  kunst  seetõttu,  võib  väita. 

"Puu" (õli, papp)  2002, (175x137)
Puu - headus - soodustab  igasuguseid  healoomulikke  kasvajaid.  Karjuv  pea  kuulub  varajase 
"Grazdanskaja  Oborona"  trummarile.  Siin  peab  arvestama  näiteks  Castaneda  orgaaniliste  ja  anorgaaniliste
olendite  petlikest  varitsemistaktikatest  või  venelaste seas  üldlevinud  legendi  baltlastest  kui  'juurviljadest'
(taimedest).

"Kuul  Leiab  Süüdlase" (õli, papp)  2001, (3x 175x137)
Kolmeosaline  maal.  Esimene:  metall - suretatud  kurbus.  Teisel:  vesi - kurbus - võimetu  viha.  Kolmandal: 
kurttummus - sõnakuulmatus.  Allosas  on  kõigil  venekeelsed  sõnad,  mis  annavad  kokku  töö  pealkirja  ja
mis  pärineb  Letovi  samanimeliselt  laulult ( tekst / mp3 ) albumil "100  aastat  üksildust" (1993).  Keskmisele 
tööle  on  maalitud  teise  Letovi  lähikonda  kuulunud  laulja  Janka  Djagileva ( vene  Patti  Smith,  on  mõningad 
öelnud )  peaprofiil  ( pikad  juuksed  varjavad  näo ),  kes  uppus  või  uputas  end  90-ndate  algul.  Teine  võimalus  tema  plaate  kuulata  on  Ukraina  saidil.

"Slovno  mees" (õli, papp)  2002, (170x140)  ( Eesti  Panga  omanduses ) 
"Peaaegu  mees" - töö  kujutab  auto  ust  avanud  meest  kellele  on  lisatud  mõningad  diseney'likud  elemendid. 
Esimene  ametlikult, korraliku  hinnaga  ostetud  maal. Õnnestus  läbi  näituse  teostamise  pangahoones,  kus  reegliks
et  üks  töö  ostetakse.  Tänulik  peaks  olema  tuttavale  galeristile,  kes  soovitas.

"Vähk" (õli, papp)  2002, (170x140)
Vähk - pahasoovlik  viha.  Pahasoovlikus - tahtmine  tappa ilma  surmamata.  See  maal  on  täienduseks  eelmisele
tööle  ja  kujutab  asfaldit  ehk  masina  kõrval  olevat  teed.  Asfalt  ja  pahasoovlikus  tundus  olevat  loogiline
assotsiatsioon.

"Verekoerad" (õli, papp)  2002, (170x140)
Verekoerad - peavad  õigeks  otsest  ja  isiklikku  kättemaksu - realiseerimata  tähelepanuvajadus. Verehaigused - kättemaksu  jumaldamine.  Osade  sõnade  alla  on  lisatud  väikeste  kihvade  read.  Sõnad  kui  kiskjalikud  hambad,
või  hammaste  näitamine...

"Jane - Ameerika  meedium" (õli, papp)  2002, (170x140)
Maal  kujutab  Ameerika  transs-meediumit  Jane  Roberts'it.  Tema  raamatud  "Seth  Kõneleb"  avasid  mu 
silmad  tõeliselt  alternatiivsetele  reaalsuskäsitlustele  ( mina  ja  võimalikud  minad, aja  'paigalolemise'  kontsept,
Jumal  jne.).  Kui  Castaneda  raamatumaterjalid  olid  naturaalseim  teejuht  tagasi  loodusesse ( nö. teekond  Ixtlani ), siis  Robertsi  puhul  on  tegemist  teatud  sotsialiseeritud  ja  ühiskondlikult  piiritletud  psüühe  vabastamise  ja  kehtestamisega,  mis  purustab  igasuguseid  tavaakadeemilisi  käsitlusi.  Huvitav  aspekt  transi  ajal  suitsetanud  naismeediumi  juures  on  ka  see,  et  tema  transse  üleskirjutav  abikaasa  Robert  Butts  ( lahkunud  siit  ilmast
26. mai, 2008 )  oli  maalikunstnik.  Kaadreid  Robertsi intervjuust  ja  transisessioone  ( mõlemaid 3 osa )  saab  vaadata  youtube'st.

"Teenitud  puhkus" (õli, papp)  2002, (170x140)   ( hävinud ) 
Soovisin  maalida  suureformaadilisi  ja  värvilisi  looduspilte.  Sellele  tööle  sattus  karikatuurilaadne  vabadussõja 
ohver  sinimustvalge  lipuga.  Tööga  avastasin,  et  olen  väljumas  eesti  rahvuslikust  kultuuriruumist,  mis  oli  muutunud  lootusetult   populistlikuks.  Hiljem  tahusin  maalist  peitli  ja  haamriga  välja  Eduard  Limonovi  kuju,  et  natsionaalbolshevike  lipuga  installatsiooni  teha ( näitus "Viimane  Kangelane" ).

"Reumatism" (õli, papp)  2002, (170x140)
Teine  loodusmaal.  Reumatism  tähendab  Viilma  järgi  mõistukõnes  süüdistamist.  Pealkiri  sobis  hästi 
kokkuvõtteks  90-ndate  ülbikutest  kunstiharrastajate  suhtes,  kes  üleolevalt  kohalikesse  vanematesse  autoritesse
suhtusid.  Ma  saan  aru,  et  eesti  kunstiturg  ja  miljonid  ringlevad  vaid  klassikalise  kunsti  ümber  ning, et  see  ei  ole  hea  kui  paljud  elusolevad  autorid  samaaegselt  nälgivad,  kuid  see  on  juba  teine,  eraldi  teema.  Mina 
kaitsen  vaid  enda  minevikku  ja  vanaisalt  omandatud  loodusmaali  oskusi  taolise  võimaliku  ülekohtu  ees.  Kui  rääkida  vanaisast  otse,  siis  pean  teda  üheks  väärikamaks  ja  targemaks  kunstnikuks,  keda  olen  kohanud.
Kalju  Nagel  inimesena  annaks  silmad  ette  enamus  tänapäeva  pseudoindiaanlastele  või  küünikutest  looduse-
imetlejatele.  Loodusmaali  teostamine  on  professionaalse  kunstniku  jaoks  nagu  meditatsioon  ning  teadmiste  omandamise  võimalus -  totaalne  rahu  ja  kooskõla  ümbritsevaga. 

"Religiooni  võim" (õli, papp)  2002, (170x140)
Kujutatud  on  shamaaniliikumises  Egor  Letovit  mõnel  90-ndate  esimese  poole  kontserdil ( foto ).  "Religiooni
võim - tahe  valitseda  vaimu"  pärineb  jälle  Viilma  raamatutest.  Veel  on  kirjas  venekeelne tekst  Letovi 
luuletusest: "Kristus  kannatas  ja  meidki  käskis"  laulus  "Uue  aasta  lauluke" ( mp3 ), albumilt  "Vene  eksperimentide
põld", 1988.

"Julmus" (õli, papp)  2002, (170x140)
Julmus - kõiksugused  haavad.  Maalisin  Türisalu  pangalt  avanevat  vaadet,  paika  millest  oma  kõrguse  tõttu  on  saanud  ohtrate  õnnetuste  asukoht.  Aga  omamoodi  julmuseks  võib  nimetada  ka  enesetappu - enda  vastu  suunatud  julmus. 

"Seksistentsik  militariist" (õli, papp)  2002, (170x140)
Siin  on  esitatud  oma  pahameel  ja  vastumeelsus  militaarsuse  suhtes.  Sõjaväega,  sõdurite  ja  relvadega
meenuvad  sellised  sõnad  ning  "väärtused"  nagu  uhkus, mehelikkus  ja  kodumaaarmastus ( igapäevane  Presidendi  sõnavara ).  Viimane  kõlab  eriti  õõnsalt.  Tänapäeva  kultuuri  edusammude  juures ( muusika, kino  ja  kirjandus, kunstist  rääkimata )  võib  aga  julgelt  väita,  et  need  iidsed  "ausambad"  ei  tähenda  enam  midagi  ning
püsivad  iganenud  väärtustel.  Militaarsus  tähendab  nõrkust  ja  vägivaldsust,  oskamatust  mõelda,  tahet  oma  tunge  peale  suruda.  Kolonialistlikul  maailma-  ja  elukäsitlusel  on  juba  ammu  aeg  manalateele  liikuda.

"Parkinsoni  tõbi" (õli, papp)  2002, (170x140)
Parkinsoni  tõbi - kurnatud  lootusetus - tahe  maksimaalselt  endast  anda, et  oma  püha  kohust  täita, aga  antu 
ei  anna  loodetud  tulemusi.  Maalitud  on  figuuri,  kellel  on  justkui  verega  värvitud  huuled ( värv  voolab ),  kelle
laubal  on  hindu  märk ( 'tika'  või  'tilaka' )  ja  kelle  käsi  on  ettepoole  sirutatud.  Tegelase  taga  on  suur  roheline  lipp,  taamal  aga  ookean,  või  meri.

"Creutzfeldt-Jakobi  tõbi"  (õli, papp)  2002, (170x140)
Creutzfeldt-Jakobi  tõbi - sõjakas  tahe  elu  areng  tagasi  keerata  e.  võitlev  konservatiivsus.  Allosas  on
kirjas  venekeelne  "sugupõlvede  jätk",  mis  pärineb  Letovi  laulust  "Suurepärane  laul"  ( mp3 ),  albumilt 
"Armagedoon  popp", 1989:

"Suurepärane  laul"

ma  soovin  ülistada,  ma  soovin  heaks  kiita
soo  jätkamise  üllast  instinkti
absoluutne  baas,  enesesäilitamise  tunne 
kõigutamatu  progress,  rafineeritud  kord

Iga  päev  õgida  räpasuseni,  oksendamiseni
Sõimata  nõukadeputaati  rasvunud  röhatustega
Õpetada  oma  lähedasi  suurepäraste  sarvedega
Ja  uskuda  kurikuulsasse  inimlikku  faktorisse

Ah,  kuidas  ma  olen  siin,  kuidas  siin  olen  ma  (4)

Ma  muutun  suurepäraseks  sõduriks
Iga  uue  tati,  iga  uue  matrjoshkaga
Aeglaselt  kuid  kindlalt, lõbusalt  ja  hirmsalt
Ma  muutun  suurepäraseks  sõduriks

Ah,  kuidas  ma  olen  siin,  kuidas  siin  olen  ma  (4)

Kas  mul  on  juba  aeg,  või  teie  tõmbate  kössi
Kas  kõik  on  tublid  või  olen  mina  ainult  hea
Siis  lenda  mu  laul  mööda  aasasid  ja  avarusi
Nõrgudes  armastusest  minu  kõikide  kahejalgsete  kaasvendade  vastu 
kahejalgsetele  kaaskodanikele

Ah,  kuidas  ma  olen  siin,  kuidas  siin  olen  ma  (4)
 

"Elavhõbe" (õli, papp)  2002, (170x175)   ( hävinud ) 
Elavhõbe - vajadus  olla  ennast  kiirelt  mobiliseeriv,  alati  liikuv  ja  kõigega  momentaalselt  kohanev - reumaatiline
liigeste  põletik.  Töö  meenutab  värvikoloriidilt  veidi  1997/1998  a. teostatud  suureformaadilist  tekstimaali  lõuendil,  millele  oli  kirjutatud  luuletus  ning  kirjeldas  "sisenemist  uksest,  millel  on  turvakood" - aparaati  asendas  maalile  tagurpidi  kleebitud  kalkulaator  ( töö  samuti  hävinud ).

"Viirused" (õli, papp)  2002, (170x175)   ( hävinud ) 
Viirused - iseenda  süüdistamine,  bakterid - teiste  süüdistamine.  Maalil  on  vereloik,  millele  kirjutatud  vene  keeles "kõik  on  korras  ja  popp" ( halvustav  väljend ).

"Vabadus" (õli, papp)  2002, (175x170)   ( hävinud ) 
Vabadus  mille  nimel  võideldakse - surm - häbi - vari.  Must  maal  mida  lõikab  valguskiir, -auk  või  -lõhe. 
Keda  huvitab,  siis  on  Viilma  raamatutes  veel  öeldud,  et  surm  on  kasuahnus  ja  kurat - saamahimu.
Siia  võiks  omalt  poolt  lisada,  et  kurat  kes  on  saanud  kõik  mis  ta  tahab  saab  pühaks  ja  valgustunuks.
Luban  naerda.

"Narkomaania" (õli, papp)  2002, (170x175)   ( hävinud ) 
Narkomaania - tahtmatus  olla  mittekeegi,  alkoholism - tahtmatus  olla  kurb,  enesetapp - tahtmine  meeldida.
Maal  õigustab  neid  kolme  pahet  ja  soovitab  kõiki  proovida ( ohutus  koguses ). 

28.06.-5.07.2008
 

"Raamat" (õli, papp)  2002, (50x60)   ( erakollektsioonis ) 
Järjekordne  väikeseformaadiline  töö.  Kuna  sai  osaletud  kunstikollektsionääri  suvelaagris,  siis  tekkis  võimalus
töötada  uute  materjalidega ( raamid, lõuend  ja  värvid ).  Lugesime  endiselt  palju  raamatuid  ja  see  fakt
vajas  jäädvustamist.  Lendava  linnu,  või  hinge  kujulise  raamatu  allosas  on  näha  hoidvat  näppu. 

"Palve" (õli, lõuend)  2002, (50x60)
Teine  väike  töö.  Maalil  on  kõrvuti  käed ( Tiiu  poseeris  spetsiaalselt ),  mis  üheaegselt  justkui  palvetavad,
kuid  samas  näitavad  "fuck  off" ( palves  on   vaid  keskmised  sõrmed )  näppe.  Väga  esteetiline  maal.
 

"Antisurm"  näitusel  esitatud  tööd,  2003.

"Antisurm" (õli, lõuend)  2003, (140x110)
Teemaks  on  protestiaktsioonid  Vietnamis  buda  munkade  poolt,  kes  sooritasid  enesetapu  läbi  enda  põlema  panemise.  Maal  valmis foto  põhjal,  mis  arvatavasti  kujutab  aktsioonis Thich Quang Duc'i , Hanois  11.06.1963. Peale  selle, et Malcolm Browne' i  analoogne  foto  pälvis  pressipreemia ( World Press Photo, 1963 ),  on  kasutanud  sama  temaatikat  veel  "Rage  Against  the  Machine"  1992 a.  albumil  ja  vene  punkrokkari  Manageri  ( Oleg  Sudakov, "Grazdanskaya Oborona" ) 1989 a. projekti  "Mustlased  ja  mina  Ilichilt" plaadi "Leitnand  Gurubõ  gaubitsad"  coveril.  Manageri  albumil  on  küll  kirjas  andmed, et  tegemist  on  Thich Xieu Zieu  nimelise  mungaga  ( 1966  a. väljaantud  venekeelsest  raamatust "Võitlev  Vietnam" ).  Raske  on  siin  fotosid  võrreldes  öelda,  kas  tegemist 
ühe,  või  mitme  erineva  suitsiidiaktsiooniga. 
Näituse  avamisel  Deco  galeriis  ütlen  sissejuhatavalt:  "Loodan,  et  kõigi  lõpp  oleks  sama  ilus  kui  osadel  näitusetöödel".  Paljude  valitud  maaliteemade  visuaal  ja  rõhuv  tõsidus  sundis  selgitusena  lisama  taolise  sarkastilise  lause.  Tolle  perioodi  ülepoetiseeritud  surmatöödes  oli  põhimõtteks  meelde  tuletada  kollektiivse  inimloomuse  pahelisust.  Paljude  inimvastaste  kuritööde  põhjuseks  on  ilu ( ilu  kui  suurim  ja  sügavam  süü,
kuritegu  mis  tuleb  hävitada ), mitte  raha, või  seletamatu  inimloomuse  degradeerumine  nagu  enamus  arvab. 
Tihti  jääb  inimestel  vägivalda  korda  saates  raha  hoopis  üle - neid  ei  vaeva  valdavalt  raha  teema.

"Dessant" (õli, lõuend)  2003, (170x140)
Töös  kasutatud  mustvalge  foto  pärineb  "Grazdanskaya  Oborona"   plaadi  "Kõik  läheb  plaanipäraselt" (Hor, 1989) 
ümbriselt  ( "Vse  idet  po  planu", 2007 a.  remasting  versioon )  ja  kujutab  Liitlaste  II  Maailmasõja  dessanti  Bunas,  New Guineas.  Foto  all  on  kirjas,  et  ameeriklaste  dessant  Bunas  läks  neile  kalliks  maksma  vms.,  arvatavasti  tekst  jälle  mõnest  60-ndate  venekeelsest  "pildiraamatust". 

"Terror" (õli, lõuend)  2003, (170x140)   ( hävinud ) 
Palestiina  teema  arvatavasti.  Foto  mida  kasutasin  kujutas  arreteeritud  noorukit,  keda  veavad  sündmuskohalt
ära  kaks  täisvarustuses  politseinikku. Puht  vastumeelsusest  maalida  kordnikke  jätsin  nad  tööst  välja. Tähelepanu
all  on  siiski  tavalised  inimesed  kui  türannia  ohvrid,  mitte  seda  soodustavate  riigivõimude  palgatud  turvajad  ja  esindajad. 
Surnud  sõdureid  olen  kujutanud  selleks,  et  näidata  kuivõrd  rahulik  ja  abitu  on  võitlev  inimene-tapja,
lausa  sellisel  määral,  et  neile  saab  sellises  olukorras  kaasa  tunda.  "Langenud"  kultuurisõduritega  on  jällegi  teine  lugu - neid  on  vaja  maalida  kunagi  eksisteerinud  kuid  vähetuntud  isikute  meeldetuletuseks  või  mälestamiseks.  Kõik  kunstnikud  ei  saa  olla  inimeste  ohverdusi  ignoreerivad  võhikud.

"Edasi !" (õli, lõuend)  2003, (140x110)   ( hävinud ) 
Foto  mingist  saksakeelsest  teatriraamatust - keegi  naisterahvast  näitleja,  kes  osaleb  mingis  talurahva
näitemängus.  Loogika  ütleb,  et  maal  õhutab  maakaid  ja  neid  teenindavaid  kultuuritöötajaid  tegema
järgmist  sammu  ning  alustada  revolutsiooni.

"Relv" (õli, lõuend)  2003, (20x30)   ( hävinud ) 
Vägivallaks  on  vaja  nii  vähe,  piisab  vaid  ühest  noast.  Mõelge  kasvõi  Rashid  Nugmanovi  1989  a. filmile "Nõel",
või  Viktor Tsoi'le  üldisemalt ( narkomaaniast  rääkiva  filmi  "Nõel"  finaalis  saab  peategelane  Moro  nuga ).

"Palve" (õli, lõuend)  2002, (50x60)
Töö  selgitus  eelpool.  Fakt  on  see,  et  töö  näitusel  oli.
 

"Alistu"  näitusel  esitatud  tööd,  2003.

"Koalitsiooni  Sünd" (õli, lõuend)  2003, (170x140)   ( EKM ) 
Poliitikaareenil  moodustus  koalitsioon ( Isamaaliit - Respublikaanid  jne.). Näitusetööde  teostamise  käigus  meenus  samanimeline  väike  fashismiraamat ( "Koalistiooni  Sünd" - originaal  vene  keelest ), mille  kaanel  oli  põlenud  saksa  tank.  Olin  1996 a.  Kunstiakadeemia  David  Vseviovi  kultuuriajaloo  kursuse  lõpuesseeks  selle  raamatu  osaliselt  põletanud,  täiskritseldanud  ning  ümbrikus  hindamiseks  saatnud ( saavutades  hinde 7, 10 palli  skaalas )...
Maal  kujutab  "ex-pornostaarist"  naisbuda  munka.  Seetõttu  peab  töö  äratama  empaatilisi  tundeid. 

"Kaval  Ants" (õli, lõuend)  2003, (140x170)
Töö  aluseks  olev  foto.  Selle  pealkirjaga  tervitan  kõiki  eesti  rahvakultuuri  propageerijaid,  või  sellel  niisama  vegeteerivaid  autoreid.  Põhimõte  on  selles,  et  kaua  võib  korrutada  talurahva  sotsiaalklassikalisi  "avastusi"  tänapäeva  ühiskonnakorralduse  juures. Automaadiga  sihtiv  Talibani  võitleja  pakub  siin  lahendust  kuidas  loobuda  oma  kängunud  kultuuripagasist.

"Komplott" (õli, lõuend)  2003, (170x140)
Foto.  Komplott  on  kuritegelik  vandenõu.  Siin  samastan  sõjakaadri  tapetud  sõduriga  rahuaja  argisemate  ning
igapäevastemate  mahhinatsioonidega ( ärilised, kultuurilis-ideeliselt  konkureerivad  jõud ). Teada  on,  et  sõja  ajal  kehtivad  teised  reeglid,  isegi  tapmist  vaadatakse  teise  pilguga ( sõdur  kui  oma  professiooni  täidesaatev  isik
või  kannatav  ohver ).  Ehk,  olukorra  muutudes  kriisis   muutuvad  ka  seadused  ning  ühiskonnakorralduse  ja  lubatavuse  piir.  Lõppkokkuvõttes  põhinevad  kõik  seadused  kokkulepetel,  mis  tähendab,  et  need  on  vaieldavad  ning  kõige  vastu  saab  astuda  ja  see  on  samaväärselt  moraalne  kui  ükskõik  milline  üldkehtestatud  seadus 
( nimetame  sellist  olukorda  nt.  inimese  vabaks  tahteks ).

"Profanatsioon" (õli, lõuend)  2003, (170x140)   ( hävinud ) 
Maal  tõstab  esile  üleüldist  profaneerimislainet  kus  avalikkuse  standardiks  on  saanud  keskpärasust  propageeriv  ja  kinnistav  humoorikas  füsioloogiline  sapp.  Eeskujuks  hullunud  karakteri  loomisel  on  võetud  Soome tv-s  loorbereid  lõiganud  koomikutegrupp  "Kummeli"  teleseriaalid  "Arstid  tules"  ja  "Lihased  ja  Kuulid"  ning  neis  mõlemas  esinenud  ratastoolis  skisotegelane  Vanaja. 
 

Lisatööd, 2003-2004.

"Encore ! / Tshetsheeni  naine" (õli, lõuend)  2003, (70x70)   ( hävinud )
"Encore ! / Tshetsheeni  naine II" (õli, lõuend)  2003, (50x70)   ( hävinud )
"Encore, encore ! / Tshetsheeni  mees" (õli, lõuend)  2003, (65x92)  ( erakollektsioonis )
"Encore, encore ! / Tshetsheeni  naine III" (õli, lõuend)  2003, (60x100)
"Encore ! / Suka I" (õli, lõuend)  2003, (90x50)
"Encore ! / Suka II" (õli, lõuend)  2003, (70x50)
"Patsifism" (õli, lõuend)  2003, (50x60)
"Morbiidsus" (õli, lõuend)  2003, (90x95)   ( erakollektsioonis )
"Encore ! / Checheeni  naine IV" (õli, lõuend)  2004, (90x90)   ( hävinud )
"Encore ! / Checheeni  mees II" (õli, lõuend)  2004, (50x60)
Maaliseeria  selgituseks  näitaks  reaalseid  kaadreid  ühest  Nord-Osti  pantvangidraamast  tehtud  dokfilmist.
"Patsifism"  on  meeldetuletus  minu  kui  autori  sõjavastasusest ( lisaks  soov  maalida  patsiga  naist )  ning "Morbiidsus"  valmis  surmatemaatika  kunstis  kujutamise  kaitseks ( kuulist  tabatud  mehepea  jaoks  ei 
eksisteeri  mõistet  'morbiidsus', täpselt  nagu  ükskõik  millise  reaalse  sõjas  kannatava  inimese  jaoks ). Inimesed
kes  räägivad,  et  tänapäeval  ei  ole  mõtet  maailmas  toimuvat  negatiivsust  kujutada  on  heaoluühiskonna
helged  esindajad  ja  küünikud.  Üldse,  inimesed  võiksid  rohkem  tegeleda  oma  heaoluga,  mitte  kommenteerida
endale  võõraks  jäävaid  elusfääre.
 

Seeria  "Oidipuse  Kompleks"  näitusel  "3  Nagelit",  2004.

"Limonov" (õli, lõuend)  2004, (120x120)   ( erakollektsioonis ) 
Eduard  Limonov - kirjanik  ja  poliitik. Tänaseks  Venemaal  ärakeelatud  Natsionaal-Bolshevistliku  Partei (NBP) 
liider.  Sama  foto  on  tema  raamatu  "Minu  Poliitiline  Biograafia" ( tekst )  kaanel. 
"Oidipuse  Kompleks" (õli, lõuend)  2004, (170x140)
Kujutatud  naist  päikeseprillidega. Töö  justkui  esmapilgul  ei  avagi  seost  maalile  kirjutatud  pealkirjaga, kuid  põhimõtteliselt  viitab  iga  inimese  õigusele  lõhkuda  end  lahti  kõikmõeldavatest  patroneerivatest  ahelatest.
"Oidipuse  kompleksi"  maaliseeria  nimevalikul  peab  arvestama, et  minu  isa,  Lemming  Nageli  poolt  organiseeritud  ja  pealkirjastatud  näitus  Tartus  kolme  põlvkonna  kunstnikuga, tekitas  automaatselt  vajaduse  kaitsta  oma  suguvõsa  ja  tema   kunstipärandit  kõikvõimalike  formaalsetesse  'perevormidesse'  kallutamiste  eest. "Oidipuse  kompleks"  tähendab  siin  peegel-diagnoosi  näitusega  kaasnevale  avalikkuse  lõbus-kriitilisele  eelhäälestusele.
Kuivõrd  palju  on  nähtud  ennast  tõsiusklikult  tasemel  kunstifunktsionäriks  või  kultuuriinimeseks  pidavate 
inimeste  üleolevat  suhtumist  näiteks  niisama  vanadesse  inimestesse  või  isakujudesse  üldisemalt.  Paljudel 
tegelastel  puudub  tänapäeval  üldse  oskus  vaadata  inimesi ( nt. kunstnikke ) eraldi  ja  vabana  ilma  nende  paigutamiseta  ühiskondlik-majanduslikku  kasu-kahju  hinnaskaalale,  või  mõnele  muule  'üleinimeselisele' 
tähendusväljale. 
"Encore, Encore !" (õli, lõuend)  2004, (170x140)
Esimene  suureformaadiline  2002 a. Nord-Ost'i  pantvangidraama  teemaline  maal.  Varasemate  samanimeliste  tööde  erinevus  seisneb  selles,  et  nende  aluseks  ei  ole  fotod,  vaid  on  maalitud  peast.
"Mitsouko" (õli, lõuend)  2004, (170x140)   ( hävinud ) 
Prantsuse  popduo  "Les  Rita  Mitsouko"  naissolist.  Avastasin  grupi  1999 a. diplomit  tehes  ja  mõistsin, et
tegemist  on  meeletu  potentsiaali-  ja  energeetikaga  inimestega.  Hiljuti  sai  vaadatud  ka  Godard'i  filmi
"Soigne  ta  droite" ( "Keep Your Right Up", 1987)  kus  nad  esinevad  stuudiolindistusega.  Maalil  on  kujutatud
kaadrit   muusikavideost  "Marcia  Baila".
"GG  Allin" (õli, lõuend)  2004, (170x140)
GG  Allin - ameerika  punk-rock  underground  staar, kes  tegi  oma  lavaesinemistest  vägivallapeo,  kakles
publikuga  ja  ahistas  seksuaalselt,  lisaks  avalikud  roojamised.  Ameerika  lipu  põletamis-tseremoonia  oli
üks  tema  süütumatutest  perfomansitest.  Suri  üledoosi  tagajärjel. Võib  lugeda  tema  venna  ja  bändi-
kaaslase Merle  Allini  intervjuud  aastast  2003.
"Castaneda" (õli, lõuend)  2004, (170x140)   ( hävinud )
Otsustasin  maalida  Carlos  Castaneda  lapsepõlve  pilti. 
"Oidipuse  Kompleksi"  seerias  on  paljudel  maalidel  kinofilmi  formaadi  elemendid  ülal  ja  all.  See  lisab
töödele  kergelt   sarkastilise  "meeldiva  kinoefekti"  ja   filmielamuse  valitud  teemadel.  Sama  efekt  kaasnes
esmakordselt  diplomitööga.
 

"Kodumaa  Tütar  Kutsub !",  näitus  Hobusepea  Galeriis,  2005

"Eshafot" (õli, lõuend)  2005, (120x120)   ( EKM ) 
"Alina" (õli, lõuend)  2005, (150x130)   ( erakollektsioonis ) 
"Nastasja" (õli, lõuend)  2005, (160x150)   ( erakollektsioonis ) 
"Ramires" (õli, lõuend)  2005, (170x140)   ( erakollektsioonis ) 
"Benes" (õli, lõuend)  2005, (170x140)
"Ogon & Nastasja" (õli, lõuend)  2005, (190x190)   ( hävinud ) 
"Emelja" (õli, lõuend)  2005, (50x70)   ( erakollektsioonis )
"Gazman" (õli, lõuend)  2005, (50x70)   ( erakollektsioonis ) 
"Abel" (õli, lõuend)  2005, (80x50)
2005 a.  alguses  Läti  limonovlasi  külastades  nägin  kuidas  tähistati  ühe  naisliikme - Nastasja  kohtust 
vabastamist  ( vangistatud  Nbp  sümboolika  kandmise  eest ).  Selle  tunnistuseks  olid  konspiratiivkorteris  köögis  külmkapi  peal  vaasis  lilled.  Tekkis  mõte  teha  natsbole  kujutav  maaliseeria.  Alina ( natsbol  kes  viskas  prints Charlesile  lillekimbu  näkku )  istus  sel  ajal  Moskvas  ja  kandis  2 a. karistust  President  Putini  administratsiooni-
hoone  hõivamise  eest.  Ramirese  foto  pärineb  tema  vabanemisest  2003  või  2004 - istus  pool  aastat  koos 
teiste  kaaslastega  fabritseeritud  süüdistuste  eest ( Läti  Natsbolide  liider  Abel,  kes  pikka  aega  Venemaal 
tegutses ja  FSB  poolt  Lätile  üle  anti, vabastati  tolleaegsetest  kohtusüüdistustest  alles  hiljuti ).  Mustanahaline 
Läti  kodakondsusega  Benes  on  aktsioonis  ühe  Läti  ministeeriumi  ees ( käeraudadega  välisukse  külge  aheldatud ),  juhtides  tähelepanu  vene  vähemuste  õigustele.  Ogon & Nastasja  peavad  meeleavaldust  Läti  presidendilossi 
juures.  Hiljem  lisandus  vabaõhunäituse "Riigi  Terror"  jaoks  veel  Venemaal  ligi  40-ne  vangisoleva  natsionaalbolsheviku  portreega  maal , mis  nagu  enamus  teised  tööd  sai  neid  kujutavatele  tegelastele  ära  kingitud  ( erakollektsioonis ).

7.-18.07.2008
 



 

2006  aastal  sündis  meie  perre  tütar.  Valmisid  mõned  tööd.  Ühtlasi  jätkasin  tuttava  portree  maalimist, 
mida  alustasin  juba  aasta  varem ( lõpetatud  2008 ). 
"Reri" ( õli, lõuend )  2006, (60x80)
"Tiiu" ( õli, lõuend )  2006, (70x70)
"Väli" ( õli, lõuend ) 2006, (150x120)   ( ülemaalitud )
Viimane  töö  on  teostatud  vajadusest  kujutada  midagi  õhulist,  abstraktset.  Võib-olla  on  tegemist  mõne
unenäolise  maaliga.
 

"Execution",  näitus  Vaal  Galeriis  ja  "Mentaal-Estetistlik  Kriitika"  Endla  Teatrigaleriis,  2007

"Naerev  Mees - Kongo  Müller" (õli, lõuend)  2007, (160x150)
"Daibosatsu Pass" (õli, lõuend)  2007, (170x125)
"Luule  Viilma" (õli, lõuend)  2007, (170x140)
"Jumala  Poeg" (õli, lõuend)  2007, (190x190)   ( TKM ) 
"Pandido  Itigilova" (õli, lõuend)  2007, (150x120)
Töödest  on  meievahelise  dialoogi  vormis  põhjalikumalt  kirjutatud  tekstis: "Execution. Kohustuslik  reflektsioon".
"Daibosatsu  Pass"  maali  kohta  saan  anda  samanimelise  filmi  finaali ( Kihachi  Okamoto  "Sword  of  Doom", 1966 ).
Limonovi  peret  koos  oma  vastsündinud  pojaga  kujutav  "Jumala  Poeg"  omandati  Tartu  Kunstimuuseumi  poolt.
See  juhtum  pani  mind  sügavalt  elu  üle  järele  mõtlema, sest  ületas  kõik  senituntud  pakkumised.  Elu  tundus  korraga  helge  ja  võimalusterohke.  Hakkasime  ehitama  endale  ateljeed,  mis  parandab  meie  töötingimusi
totaalselt.  Ülejäänud  aja  kuni  2008 a.  kesksuveni  oleme  teinud  üksikuid  maale.  Kuhugi  näitusejärjekorda
end  kirja  pole  pannud ( kuigi  mõningad  plaanid  on ).  Põhimõtteliselt  oleme  otsustanud  privaatsfääris  tegutseda,
eelkõige  enda  tutvusringkonnas  ja  endale.  Üheks  selliseks  näiteks  on  Tiiuga  elluviidud  fotonäitus "Los
Angeles, 2007"  'tundmatus  kohas'.
 

Lisatööd, 2007.

"Face I" ( õli, papp )  2007, (30x40)
"Face II"  ( õli, papp )  2007, (40x50)
Otsustasin  hakata  maalima  ebameeldivate  nägude  seeriat ( moonutatud  olemusega  isikute  portreed ).  Neid
on  nii  palju  kui  näiteks  kasvõi  eesti  telekanaleid  vaadata...
 

"Unsung  Soldier"  galeriis  La-People,  2008

Galerii  "La-People",  mis  esindab  Kultuurifronti  on  täiesti  uus  galerii  kohalikul  kunstiväljal.  Tema  eelis  on  see,
et  esineja  ei  pea  maksma  üüri,  näitus  võib  olla  lahti  piiramata  aeg ( kasvõi  ainult  üks  päev, tund  või  terve 
igavik )  ning  inimesed  näevad  töid  reaalselt "silmast-silma"  vaid  siis  kui  autoritega  isiklikult  kontakteeruvad.
"Unsung  Soldier"  näitus  valmis  meil  Tiiuga  spontaalselt.  Leppisime  kokku  aja  millal   tööd  on  valmis  ning
kutsusime  osalema  tuttava  Suicide'i.  Meilt  Tiiuga  mõlemalt  üks  maal  ja  Suicide'lt  fotod.
"Le Crabe-Tambour" ( õli, lõuend )  2008, (150x115)   ( erakollektsioonis )

Õnnestus  vaadata  Prantsuse  rezissööri  Pierre  Schoendoerffer'i  filme. "La  317e Section" (1965) , mis  räägib  prantsuse  sõjaüksuse  lõksulangemisest  esimeses  Indo-Hiina  Sõjas  Vietnamis,  oli  esimene  ja  mõjus  oma  dokumentaalse  laadiga  väga  realistlikult.  Pole  ime, et  Francis  Ford  Coppola  tema  filmidest  enda  "Apocalypse 
Now" (1979)  eepose  jaoks  inspiratsiooni  sai  ( kasutab  ühte  Schoendoerfferi  filmidialoogi  prantslaste  stseenis - "Apocalypse  Now  Redux" ).  Ameerikas  kogus  Schoendoerffer  kuulsust  eelkõige  oma  dokfilmiga  "La  Section
Anderson" (1967)  ameeriklaste  platoonist  Vietnamis.  Soovitan  vaadata  kindlalt,  lisaks  20 a. hiljem  tehtud
jätkule "Reminiscence - La Section Anderson" (1987), mis  meenutab  stiililt Werner  Herzog'i  dokfilmi 
"Little Dieter Needs to Fly" (1997)
Võib  küsida,  et  miks  see  mind  huvitab  ja  ma  võin  vastata,  et  peamine  põhjus  on  huvi  eredate  inimeste
vastu,  kes  kannavad  endas  ajatut  tõde.  St. , et  nende  tegevus  ja  liikumine  eluteel  on  olnud  adekvaatne.
Muide,  hiljuti  vaatasime  ka  Coppola  viimast  teost "Youth  Without  Youth" (2007)  kus  mängib  peaosa  Tim  Roth.
Olime  väga  positiivselt  meelestatud,  sest  tegemist  on  ülla  temaatikaga,  täpselt  nagu  kinnitas  meie  ootusi
ka  Darren  Aronofsky  "The  Fountain" (2006),  mis  on  tegelikult  väga  teravmeelne  pilguheit  elule,  või  inimkonna 
( inimese ) väljavaadetele  üldisemalt.
Schoendoerffer'i  filmi  "Le Crabe-Tambour" (1977)  kohta  leitud  kirjeldus:
"Lt. Wilsdorf, aka "the Drummer Crab". This distinctive and haunting portrait of military life was directed by Pierre Schoendoerffer, a filmmaker with a particular interest in the lives of soldiers and sailors.  Treating his subject with 
great respect and sympathy, Schoendoerffer adds a note of irony and sadness.  He skilfully avoids glorifying war, yet 
his films are poignant, emotionally tense, and also curiously cold and distant.  Le Crabe-tambour  is among his best 
work, thanks largely to some extraordinary camera work from Raoul Coutard (a key figure in the French New Wave)
which masterfully conveys both a sense of awesome scale and also great intimacy. The film is also worth noting for its exemplary acting, with a particularly memorable performance from Jean Rochefort. 
The film was based on a true story of a certain French officer Pierre Guillaume (Le Crabe-Tambour).
He was captured during a patrol mission on the Mekong River in Vietam and kept prisoner for three years. He then took part in a failed military coup against Charles de Gaulle.
 

Lisatööd, 2008/2009.

"Suicide" ( õli, lõuend )  2008, (90x90)
"The Desert of the Tartars I" ( õli, lõuend )  2008, (40x60)   ( erakollektsioonis )
"The Desert of the Tartars II" ( õli, lõuend )  2008, (40x60)
Lõpuks,  pärast  kolme  aastat  õnnestus  lõpetada  Suicide'i  kujutav  maal.  Teised  kaks  tööd  jätkavad  filmide
seeriat,  mida  pean  oluliseks  antud  hetkel  ajas  ja  ruumis.  Valerio Zurlini  samanimelisele  Dino  Buzzati  romaanile  tugineva  filmi  "Il Deserto dei Tartari" (1976)  peaosaliseks  on  jälle  prantsuse  näitleja  Jacques Perrin ( nagu  ka
Schoendoerfferi  filmides "La  317e Section"  ja "Le Crabe-Tambour" ),  keda  tasub  vaadata  ka  Costa-Gavras'e  pöörase  energeetikaga  poliitilises  vandenõudraamas "Z" (1968).

19.-.20.07.2008

"The Mother and the Whore" ( õli, lõuend )  2008, (40x60)   ( erakollektsioonis ) 
"Jegor  Letov" ( õli, lõuend )  2008, (60x60)   ( erakollektsioonis ) 
"Jegor  Letov" ( õli, lõuend )  2008/2009, (80x60)
"Jegor  Letov" ( õli, lõuend )  2008/2009, (145x150)
Filmi  "La Maman et la Putain"  ( "The Mother and the Whore" ) rezissööriks  on  Jean-Luc Godardi  aegne  prantsuse
rezissöör  Jean  Eustache,  kes  sooritas  1981 a. enestapu  ( enesetapp,  küüniliselt  väljendades,  näitab  tavapäraselt  autori  julgust  ja  originaalsust ).  Ma  olen  alati  mõelnud,  et  nende  ettevõtlike  inimeste  osakaal  kes  entusiastlikult  enesetapjaid  ette  ja  taha  hurjutavad  ainult  suurendab  enesetappude  arvu.  Film  ise  kestab  üle  kolme  tunni 
ja  räägib  mittetriviaalsest  armukolmnurgast,  nö. võimalikust  armastusest ( võib-olla  ka  ülemäärase  armastuse  jagamisest )  ning  naisest ( näitleja   Francoise Lebrun ) kes  peab  loo  finaalis  maha  suurepärase  dialoogi  kaitstes  oma  seksuaalset  vabadust  kõikvõimalike  "lohisevate"  ja  ülekohtuste  hinnangute  vastu. 
Vene  punk-rokk  grupi  "Grazhdanskaja  Oborona"  liidri  Jegor Letovi (1964-2008)  portreede  aluseks  on  vajadus  edastada  see  kordumatu  elamus  ja  kogemus  mis  on  aastatega  tema  isikust  ja  loomingust  meisse  jäädvustunud.  Tegemist  on  ühe  elavama  ja  kontseptuaalsema ( tugevama )  bändiga  millel  pole  võimalik  leida
samaväärset  ka  maailma  mastaabis.  Letov  on  ise  rääkinud,  et  soovis  teha  parimat  muusikat.  Arvan, et  see
tal  ka  õnnestus.  Üheks  peamiseks  põhjuseks  miks  ta  paljudele  arusaamatuks  jääb,  on  tema  üdini  tõene, 
ühe  normaalse  ( suhtlemisvõimelise  ja  sotsiaalse )  inimese  mõistusele  vastav,  loomalik  ja  agressiivne  laulustiil.  Eesti  mastaabis  on  aga  põhitakistuseks  kohalik  tahtmatus  vene  punklegendi  avameelselt  tunnistada,  eriti  veel  kui  mõelda  tema  võitluslikult  politiseeritud  muusikukarjäärile.  Palju  on  näiteks  Eestis  neid  bände,  kes  meie  mugandunud  ühiskonna  vastu  järjekindlalt  tegutseks ?  Julgen  arvata,  et  mitte  ühtegi.  Pealegi  vaadatakse  siin
igasuguste  "võitlejate"  peale  skeptiliselt  anyway ( vaadatakse  ida  suunas  skeptiliselt  ja  samas  kuulatakse 
turvalist  lääne  Motorheadi, parimal  juhul ). 
Hiljuti  tegi  keegi  youtube'is  video  ühele  Letovi  vähetuntud  laulule  "Päeva  lõpul" ( laul  lihtsalt  ei  läinud  algselt  1990 a.  "Prõg-Skok"  plaadile, ilmus  alles  2005  uusversioonis ). 
"A Dirty Story" ( õli, lõuend )  2009, (145x150)
Veel  üks  Jean  Eustache film  aastast  1977, kus  ta  esitab  ühe  mehe  intiimlugu ( peephole  hobi  ühes  kohviku
tualettruumis )  läbi  selle  lavastusliku  ja  dokumentaalse  esitluse ( film  on  jaotatud  kaheks ).  Valisin  jälle
kaadri  Francoise Lebrun'ist  kes  koos  teistega  reaalse  mehe  jutustust  kuulab  ja  aeg-ajalt  talle  küsimusi  esitab.
Film  annab  hea  võimaluse  üldse  kõige  kunstilise  ja  reaalse  objektiivseks  võrdluseks.
"Electra Glide in Blue" ( õli, lõuend )  2009, (40x60)
Maal  kujutab  James  William  Guercio  samanimelise  filmi (1973)  finaali.  Nägin  filmi  lapsena  ja  see  jättis  kordumatu
mälestuse.  Otsisin   ta  aasta  tagasi  spetsiaalselt  välja,  et  uuesti  vaadata.  Electra  Glide  sobib  minu  viimase  aja  maalitavasse  filmiseeriasse  ideaalselt. 
Muide,  filmi  lõpustseenis  kõlab  legendaarse  bändi  Chicago  liikme  Terry  Kath'i   laul  "Tell  Me"  (ta  ise  mängib
finaalis  killerit).  Aastal  1978  tulistab  mees  end  kaaslase  juures  sooloalbumit  tehes  kogemata  püstolist  maha.  Filmis  mootorratta-politseinikku 
mänginud  Robert  Blake'i  on  aga  süüdistatud  oma  naise  mõrvas  aastal  2001.  Istus  vahepeal  vangis  ja  ootas
kohut,  kuid  piisavate  tõendite  puudumisel  vabanes.  Sellest  hoolimata  on  ta  vinge  näitlejakarakter  mitmes  filmis
nagu  Richard  Brooks'i  "In  Cold  Blood" (1967),  David  Lynch'i  "Lost  Higway"  või  70-ndate  politseiseriaalis "Baretta".

"Bay  of  Kotor, Perast" (õli, lõuend)  2009, (130x120)   ( erakollektsioonis ) 
"China  pyramid I" ( õli, lõuend )  2009, (100x110)   ( erakollektsioonis ) 
"Black  List" ( õli, lõuend )  2009, (40x40) 
"The  Great  Buddha  of  Bamyan - Afghanistan" ( õli, lõuend )  2009, (60x40)
Maal  Monenegro  vaatega  Kotori  lahele  valmis  spetsiaalselt  tuttavale, kes  on  seotud  Serbia  alade  ja  teemaga. Ta  oli  just  Kosovos  käinud,  kus  külastas  mitmeid  turvatud  Serbia  kirikuid  ja  kloostreid ( plaanis  on  lähitulevikus  minna  ka  Albaaniasse ).  Tõi  kaasa  ajakirju  (katalooge ?)  mis  kujutavad  sõjakuritegusid  Kosovo  serblaste  ja   nende  kultuuriväärtuste  vastu.  Sain  talle  anda  Boris Malagurski  dokfilmi  "Kosovo: Can You Imagine ?" (2009), mida  olin  just  hiljuti  näinud.
Maal  Hiina  püramiidist  kujutab  teemat,  mida  teatakse  üldiselt  vähe - seda  et  Xi'an  linnast  loodes  asub  ligi  40 suurt  mõõtu  püramiidi.  Wikipedia  informeerib  et  tegemist  on  ülepaisutatud  tähelepanuga  skandalismi-ringkondades
( isegi  juuresolev  foto  kujutab  mingit  küngast )  ja  tegemist  on  mudast  mausoleumidega,  kuid  arvan,  et  pole  mõtet  kogu  päikesesära  Gizasse  suruda,  pealegi  on  väike  osa  neist  "küngastest"  üldse  lähemalt  uuritud.  Õiged  fotod  võiksid  välja  näha  näiteks  sellised  (1-2-3-4-5-6).
Maal  "Must  List"  arendab  edasi  Malevichi  musta  ruudu  teemat, kirjeldab  fenomeni  kus  süveneb  inimeste  omadus  kõik  negatiivne  ja  ebasoovitav (nt. surm)  endast  väljapoole  kindlasse,  kergesti  kontrollitavasse  kasti  suruda.  Kontrollijatele  muidugi  seejuures  makstakse  heldelt  ja  premeeritakse  aeg-ajalt,  et  halvaga  võitlemise  moraali  tublilt  ülal  hoida.  Maal  on  kokkuvõte  eesti  kunstist  ja  kultuuripoliitikast   ja  vastupidi - eesti  poliitika  kultuurist  ja  kunstist  (maalikunstist  ja  muust  poliitikast). Kunst  kui  surmabürokraatia  ja  tapmine.
Bamyani  Buddha  kaks  kuju  6. sajandist  lõhati  Talibani  poolt  2001  aastal.  Lootust  on,  et  need  taastatakse  kunagi.  Tänu  hävingule  leiti  küll  mitukümmend  koobast  seninägemata  seinamaalingutega.  Samuti  leidsid  arheoloogid  2008  a.  septembris  lähedusest  19  m.  pika  "magava  Buddha"  kuju. 
 

"Solutions" /  "Lahendused"  -  näitus  Eesti  Saatkonnas  Moskvas,  06-08.2009

Näituse teema tegeleb eksistentsiaalse kokkuhoiuga igas mõttes, nii kultuurilises kui rahvuslikus tähenduses. 
Kriisi aegadel tuleb arendada üksmeelt ja koostööd, siis avaldub ka kunsti selgitav mõju. Näitusel esitatakse töid mis käsitlevad nii lääne- kui idakultuuri eredaid näiteid, tuues esile vähetuntud autorite loomingut. 

"Jegor  Letov" ( õli, lõuend )  2008/2009, (145x150)
"Le Crabe-Tambour" ( õli, lõuend )  2008, (150x115)   ( erakollektsioonis )
"The Desert of the Tartars I" ( õli, lõuend )  2008, (40x60)  ( erakollektsioonis )
"The Desert of the Tartars II" ( õli, lõuend )  2008, (40x60)
"A Dirty Story" ( õli, lõuend )  2009, (145x150)
"Electra Glide in Blue" ( õli, lõuend )  2009, (40x60)
"Daibosatsu Pass" (õli, lõuend)  2007, (170x125)

24.05.2009 / 12.03.2010 
 

"Punkt /  Period"  -  näitus  TÜ Akadeemilise  Raamatukogu  kohvikus,  10.-11.2009

Järjekordne  koostöönäitus  Tiiu Rebasega.  Seekord  spetsiaalselt  valminud  väikeseformaadiliste  maalide  seeriad.
Ingliskeelne  pealkiri  Period  pärineb  globaalsest  konspiratsioonileksikast  ja  tähendab  midagi  lõplikku, ümberlükkamatut  fakti. 

"Chip" ( õli, lõuend )  2009, (40x50)
"20  Dollars" ( õli, lõuend )  2008, (40x40)
"100  Dollars" ( õli, lõuend )  2008, (40x40)  ( erakollektsioonis )
"China  pyramid II" ( õli, lõuend )  2009, (40x60)
"Chip "  kujutab   avaliku  meedia  vahendusel  paljunähtud  ID kiipi,  mis  sisestatakse  inimese  kätte. 
Räägitud  on  CIA  salaprojektides  osalenute  sõnul  ka  nanotehnoloogilisest  versioonist,  mis  sisestatakse  inimese  kehasse  vaktsiiniga.
Dollarite  seeria  esitab  2001  a.  New  York'i  WTC  hävingu  pildijada.  Voltides  raha  pikuti  ning  murdes 
püramiidilaadseks  lennukiks ( 5, 10, 20, 50 ja  100-sed  sedelid ),  on  näha  torne  alates   põlema  süttimisest
kuni  varinguni, teisel  küljel  analoog  Pentagoni  hoone  tabamusest.
Hiina  püramiid  on  jätk  lisatöödes  kirjeldatud  seeriale  ning  see  ei  jää  viimaseks.
 

"Contactee /  Period"  -  näitus  Küberneetika  Instituudis,  10.-12.2009

Konspiratsiooniteema  jätk.  Tegemist  on  suuremate  töödega  ja  lisatud  on  ka  Moskva  Saatkonnast
tagasisaadud  maalid.  Ruumipuudusel  jäid  välja  mitmed  tööd,  nende  seas  Tiiu  Rebase  pikem  seeria
erinevatest  konspiratsiooniala  autoritest.  Seetõttu  on  neist  väljas  vaid  üks - Michael  Tsarioni  portree.
2009  aasta  sügiseks  olime  juba  pool  aastat  intensiivselt  vaadanud  sadu  dokfilme  ja  loenguid,  mis 
räägivad  eliidist,  globaalsetest  salaühingutest  ja  maavälistest  tsivilisatsioonidest.  See  oli  ka  loogiline 
edasiarendus  meie  eelnevatest  temaatilistest  huvidest.  Kirjutas  ka  Limonov  ühes  oma  viimases  raamatus
"Jeresi",  et  inimkond  peab  ennast  lahti  murdma  oma  valitsejatest,  et  vabanemine  oma  teadvuse 
orjastajatest  oleks  kõigi  ainuvõimalik  kohustus  ja  ülesanne. 

"Chip II" ( õli, lõuend )  2009, (110x100)
"US  Dollars" ( õli, lõuend )  2009, (110x100)
"Jegor  Letov" ( õli, lõuend )  2008/2009, (145x150)

18.11.2009 / 15.03.2010 
 
 
 



 
 
 

Tiiu  Rebane:

1999

"Epohh",  täispikk video-film , mille kaasautor ja üks osatäitja olen. Esilinastus Tallinnas Lindakivi Kultuurikeskuses  novembris 1999.
Analüütilis-poeetiline dokumentaalne lähivaatlus minevikku, militaarmaailma ja  saatustesse.  Lähiplaanis  on välja
anda  filmi  taastatud  uusversioon. 
 

2001

"Be  polite"  Viin, Austria. 
Esimene näitus peale kooli lõpetamist. Kommertspakendid (ettevõtete paberkotid) ja kommertsinformatsioon läbinuna subjektiivsusest , komponeeritud Second Hand kunstiteoseks.  Algses ideaalis moodustab kompositsioon värske prügimäe laadse kogumiku või totaalse , a`la ajalehtede korrapärase riiul-seina . On võimalik esitada ka üksikute  teostena.  Üleskutse suurima sisemise pidulikkusega manifesteerida erakordset ja subjektiivset absoluutset vähemust, ning pakkuda seda näljastele silmadele. Sõna Polite  määrab väljendi sisu , kus viisakus on võrdsustatud poliitilisusega ning mis kaasajal eeldab isikule vabadust tarbimismentaalsusele ning igakülgsele osalusele selles . 

"questions to bourgeoisie" / 2001-2005.  Vähesed kunstnikud lõhkusid otseselt väikekodanlikkuse autorepressiivse ja passiivse/agressiivse vaimse normnivoo süüdistavat pealetungi. ( Piiritu , paadikesena kulgev , individualistlik ja ratsionalistlikult religioosne  kodanlus on kosmopoliitseim ning sundimatuim mugavustega tegelev maailmavallutuslik inimgrupeering, mis aktiivselt kehtestab eneseküllaseid ettekujutlusi ning kelle kehand on ekspluatatsioonis rakendusmetafüüsikani ulatuvate tarbijaambitsioonidega. Kodanluse miinusfenomen eelkõige ei kehtesta küsimusi väljaspool iseennast vaid vastuseid ; vabadus on selle nimetatud piiriga välistatud. Kriitika ongi suunatud käiumuslikuu-harjumusliku pseudotransendentsi vastu , ehk jõu ja võimu ambitsioonide vastu väljaspoole jõu- ja võimukandjat ennast. )

"Realism"  Raatuse Gallery, Tallinn. 
Maalid esitavad  ühisväljas  kulgeva üksikindiviidi eristavat potensiaali ehk perspektiivi ja privaatset mõttelist dünaamikat - mentaalset reaalsust. Pildid kujutavad enesest praktilist taotlust  reformida   harjumuslikke fundamentaalseid , ettekujutlustel baseeruvaid , sotsiaalseid struktuure  ; lahutada inimest  enda  püsivate ettekujutluste ideologiseeruvatest pseudoinstallatsioonidest.

"All about my life"  on leebes rohelises üldtoonis, tabelilaadne  maal. Tühikud on mõeldud täitmiseks kõige isiklikuga baas tasandil. Maali saadab must kast - installatsioon. Inimmõõtmelisena on see otsene urbanistlik tuletus Castaneda  poolt soovitatavast meetodist - matta end meenutamise ja mõtlemise eesmärgil mõneks ajaks inimtühjas kohas, maa alla. 

"All about you" - punane maal loeteluga.  Lõputud lahtritäitmised ja kustutamised või värviga katmised loovad elava pildi teisest, kelle ainus muutumatu  omadus on  eksistents. Läbi teise  defineerub enesele huvitaval määral  ka  lahterdaja ise , nii et palju õnne. 
Pildiga kaasneb  installatsioon - siin liiga väike naeruväärne punane tool , mis mõnel juhul on asetatav ka ~1m tellitava kõrgusega kasti , nii et toolil istuja pea on häirivalt 1 cm kaugusel laest. 

"All I'm afraid of"  laseerivates sinistes ja rohelistes ürgokeaanilistes toonides tühi maal on publiku isiklike hirmude projekteerimisele parimaks ekraaniks.  Maali saadab selle väljapaneku komplitseerituim pink vaatajale - iste eraldab
musta lukustatava kasti  abil kehast pea, sulgedes selle pimedusse.  Installatsioonid on ekstreemsed. 

"Head  Wood"  Idamerekeskus, Soome.  Teine töö Kellokoski keskusele on  skulptuur-maal , puust   näitleja portree 
( Buster Keaton ). Algselt pommkiigena mõeldud installatsioon asetati  kõrgema puu puudumise tõttu ja aedniku soovitusel, Idamerekeskuse saali akende alla lillepeenrasse. Keskuses peamiselt tavandiüritusi korraldavaid seltskondi saadab tsinkvalgeks puuderdatud-värvitud melanhoolne nägu, mis  mõjub emotsionaalselt ning aja ja koha väliselt.

"Darwinart"  on sari mis esitab totaalsele teooriale ja selle transformeerunud variantidele kaasaegsesse kultuuriruumi, maalilist dekonstruktsiooni - visuaalset eitust  kultuuriks seadustatud loomaliku  eluvõitluse teooriatele ja praktikatele.
Esimene maal  "About selfdefence"  kujutab nutvat väikest  last , foto on võetud Grazdanskaja Oborona plaadiümbriselt.   Lapsed -  polügoon ehk komplitseeritult/lihtsameelsete traditsioonide  katseala .  Kultuurides luuakse vägivalla eksperimentaalsele olemusele  vastukaaluks aga igal ajastul  uusi lugusid , ilma milleta hierarhiseerimata hierarhiseeruva inimhulga valikud langeks  alati võlutuna jõu poolele , kohandades sellele automaatselt ilu ning sisulise õigluse . Maali valmimise ajal oli veel meeles mulje  Lars von Trieri , Taani muinasjutul põhinevast filmist , Björkiga peaosas. Filmi põhipoint  esitas  läbi  inimese , kelle hing ei olnud elu jooksul muutunud - tavapäraseid moonutusi ja hirmunud  loomastumisi sooritanud, harilikku kodanliku kogukonna loogikat. 
 

2002

"Mis see on ?" - teine maal sarjast "Darwinart"  kujutab lamavat sõdurit. Sõda , vaen ja hukk olid üldsuses muutunud normaalseks ja vägivald kõigile mõistetavaks  ; tavamaailm tõestas oma  ritualistlikkust, vägivaldsust  ja igavest agraarkultuurilist ringsuletust.  Maali aluseks võetud foto on A.Sokurovi dokfilmi "Sõduri uni"  juurest.
Strontsiumi  ja  kraplaki toonides maal esines KL aastanäitusel ning pälvis ka ETV Aktuaalse Kaamera pikema tähelepanu mistõttu laekus hiljem minu arvele , üks kahest , EAÜ poolt saadetud summadest. :)

"Jutustus Tõelisest Inimesest",  Linnagaleriis,  on näitus mis ei luba vaatajal näha midagi peale iseenda ega sirutuda tal väljapoole isiklikku ettekujutlust ja loogikat ehk omandit. 
questions to bourgeoisie II : 
Armastab - seda soovib  omada 
Ei saa omada - seda  vihkab 
Ei soovi omada - seda  põlastab.
Tao de Ching

"Vabadus"  - maali aluseks diplomitöö osa , kus on kujutatud  ümmargune nägu. Võimalik et  vabadus on eelkõige ja ainult vaimne , mõtteline .. see on väide mida ei kinnita ega millest ei soovi kiireid sobivaid järeldusi teha . Illustreerin teemat just Buda laadse portreega , mis  ei ütle aga midagi, suure tõenäosusega jäävad tavaapaatias kehtima ja määrama  mumifitseerunud vanasõnad ja kaootilised tungivad kordused .
"Inimene"  - Musta laseeriva pintsliga kujutatus  on  kõik + võimalik saladus. Külgetõmbav portreteeritu  ei sarnane  konsumeristlikele ootustele.  Maal on soovitud kingitusena tuntud kultuuritegelase erakogus.
"Kõik  Elust"  - häiriv strontsiumkollane  totaalse pinnana , keskele taas  joonestatud metafüüsiline ruum. Sümmeetriat rikub võimalus verbaalselt defineerida elu , katkestada puhtvegetatiivset või reaktsioonilist loogikat , vabastada eksistentsi mõtte jõul.
"Armastus , Teadvus , Tundmine , Tõde" moodustavad seintel psühhedeelseid plakatite loogikakvadraate, tühje tabeleid. 
Ühel maalil on Letovi portree , keda joonistasin pintsliga nii nagu oskab ainult täielik algaja. Tekitasin enesele reaalse teadvusrännaku sellisesse mitteoskajalikusse  kunstniku-kirjeldaja seisundisse et pildil kujutatu nihestatud vaatamisel tuleks kõigile ilmsiks teema tegelik maagiline potentsiaal ja  jõud . Sarnast võtet kasutasin algselt 1999 diplomitöö juures, loobusin tookord ideest ning kustutasin valmis tööd seoses õppejõu shokiga .

"Kolmeteistkümnes  apostel"   pealkiri võetud Egor Letovi  laulust "Armagedoon-Pop", 1989 ( mp3 ) , kus kolmeteistkümnes apostel osutub kurjaks koerakeseks. Kontseptuaalselt lähedane teos näiteks 1998 aasta Terra Incognitaga , maalid (õli , lõuend 30x40 cm) eraldi ruumis moodustavad ühese keskkonna , vaatajat  jälgiva , harjumatult kõrgemale riputatud  grupeeringu. Portreteeritud on säravaimad ja eeskujulikuimad  tegelased , vallutamatud protagonistid.  Hämmastamapanevad tüübid. Näiteks  Kaidanovski  Stalkeri võtetelt, Rosselini,  siin Blue Velvetist, jt.

Aga kuri koerake
Suri omaette
Olles vaieldamatult 
Kolmeteistkümnes apostel
Aga rahvas läks laiali
Tähendusrikkalt mutsutades

Paremalt vasakule
Vasakult tagurpidi
Ja keegi ei kartnud
Kuni külmavärinateni kuni hämaruseni
Ainult kuri koerake
Ja katkine õhuaken
Must-valge kaardike
Ja lõplik punkt

Münt kukkus kolmandale küljele
Armagedon-pop

Aga elu peremehed
Veendunud elanikud
Öösiti aitasid
Varastada teineteiselt und
Paberlillekestest
Läbitorgatud pallikestest 
Uusaasta kaartidest
Ja muust üksindusest

Münt kukkus kolmandale küljele
Armagedon-pop

Pole sõja saladus
Ülitäpne lüürika
Eemaldatud paise
Eemaldatud himu
Partisanlik kadedus
Loomupärane põlgus
Põletikuline loogika
Lihaseline muinasjutt

Münt kukkus kolmandale küljele
Armagedon-pop

Egor Letov
 

Filmitegelased esinevad võrdsetel alustel reaalsete inimestega ja vastupidi  kuivõrd  kaasaeg ja tõde omavad vastavat mõju ja ideed reaalse vormi , pluss kuri koerake kes samuti kuulub väheste hulka kes on võimelised  reaalsust ja diferentseerivat sõnumit looma.  Publikule on jäetud esiteks harjumatu olukord kus kompromissitud kujud moodustavad keskkonnas tegeliku enamuse ja teiseks veel ristiga põrandale märgitud koht ruumis, ehk 13.  seisukoha ja omapoolse vaimse lisaväärtuse panustamise võimalus - tegelikult see  omistub vaatajale ruumi astudes automaatselt. 
Seeria "13.Apostel" ja "Realismi" maalid esinesid , küllalt dekonstrueeriva pikaajalise efektiga , ETV hommikuprogrammis Terevisioon. Maalid portreteeritutega omandasid  terava ja tõese mõju  stuudio seintel ning hajutasid kuu aega saates esinejatele fooniks olles  meedia hüpnootilist üksühesust , kodusust. Suured  Punane ja Roheline maal Realismi sarjast  paiknesid suhteliselt apokalüptiliselt diivanite taga  tsentris. 
 

2003

"darwin is dead"  (õli , lõuend  90*90 cm ) , maal Darwinart seeriale. Osales  Hobusepea Galeriis korraldatud KL aastanäitusel Chart.  Teemasarja järjekordne surmavastane töö , kus  vaatluse all  teadvus , selle materialiseerumine  ning  looduslik valik. Maali alusfoto on kaader Tarkovski  Solarisest - filmist , mille  sisu tundmine võib kohalikku reaalsusesse taastada kategooriad väljastpoolt aksepteeritud eesti looduse statistikaid, väljaspoolt brutaal ignorantseid blokeeringuid, mis dikteerivad  inimesi ja  konstrueerivad ühismeeles jagatavat teadvust ja tavandit, programmeeritult vastureaktsiooni kohtamata.

"Alistu",  Hobusepea Galerii (+ Kumu 2007).

"questions to bourgeoisie III" - Maalid on vormistatud totalitarismi vaimus nagu enamus inimesi ; empiirilised kogemused kodanliku teadvuse diktaadiga ja ajalooline statistika tingisid vajadust tõsisematele järeldustele jõudmiseks pragmaatilis-majanduslike ideaalidega sootsiumi  eesmärkide kohta. 
Näitusetööde aluseks  on viis  sõna ja kujundit, mis on seovad inimese sotsiaalsesse ühiskatlasse ja peegeldavad kaasaja kollektiivset pretensiooni indiviidi subjektiivsusele ja privaatsusele , erinevusele ; ja vastupidi. 

"Mis on Võim ?"  - Aina enam ja absoluutsemalt normeerus ühiskonnas nähtus , mis sarnaneb jutlustavale  patronaazile - kontrollivale familiaarsusele avalikus kõnetamises.  Peamiselt privaatsfääri kuulunud tähendused ja sõnad , muutusid avaliku võimu atribuutideks, ehk märgiliseks manipulatsiooniks. Tundus et eliiti  hakkas huvitama perekond . 
Maalija vastus sellele - neutraalsed visuaalsed võrdkujundid otse elust - võimu paralleelkujundiks sai keskealisena  näiva  näo massiivsem alumine pool , lõug mis vabalt võib kuuluda ka noorele inimesele. Suu ja nina ilma silmadeta kujutamisel on lõplikult animaalne kujund , võib meenutada näiteks Baconit kes defineeris teema oma kunstis . Ideefoto on anonüümselt ilukirurgia leheküljelt 
"Mis on Hirm ?"  - kokkuleppiv märk kätega. Tundmatusse suhtumise A&O, ka kõigi institutsionaalsete suhete alus ?  Hirm ( mitte  armastus , eetika , respekt ja mõistus ) , on  toimimise  ja  moraali  aluseks. Jälle üks maal mis lõi kujundiga laineid - järgnevad Molotov Ripentropi Pakti reklaamplakatid kesklinnas olid tunnistuseks reklaamitöötajate mõjutatavusest. Mida rohkem hirmu seda rohkem kultuuri - on suurkaareline tuletus.
"Mis on Igatsus ?"  - Inimene  maalil näb välja nagu ristiisa filmiklassika finaalis. Inimene hajub , mõistus kaotab. Oluline oli pildis saavutada võrdne vaimse ja kehalisuse effekt , mõlema olemasolu ning kadu , siit ärapööratus  ja näovormide abstrahheeritud dünaamika ,tumeduskontrastid. 
"Mis on Vale ?"  - Maalile - nagu keskkonda,mis on huvitatud ainult enesekinnitusest ning mida ei kõiguta reaalselt kellegi looming, on ühe lameda pintsliga kujutatud ühtlane rahvamass mille moodustavad suurem arv kordumatu  loominguga  autoreid  alates näiteks Lynchist lõpetades Tsoiga.
"Mis on Inerts ?"  - väike lisatöö - maal parafraseerib  totalitaristlikku  lippu , musta läbipaistmatu sfääriga keskel.  Maalil, värvi all, on reljeefselt kujutatud lõpmatult korduv ruum. Maal on lisatöö konkreetsele näitusele  ,antioptimistlik väiksmõõtmeline aksent ühiskonnale , isegi kontrapunkt.

29.07.2008
 

2005

"Märkmed",  Hobusepea Galerii -  isiknäitus installatsioonide ja viimaste maalidega Küsimuste sarjast. 

"Elagu"  - Läbiv resignatsioon kultuuriruumi  suhtes sundis  peatööks galerii ülemise saali , ühiskondliku mentaalse keskkonnaga analoogsesse suletud süsteemi installeerima levinud vanasõna mõõdus  hüüdlause - "Elagu". Teame millal on kombeks -  ehk (kultuurilis-ideeliselt) õpitud - neid sõnu öelda , ja millal kehtiv ühismeelekultuur dikteerib oma loomuliku loogikaga vastupidist - anihileerivat ehk  hävitavat.   Sõnad moodustuvad avalikult aksepteeritud arvamusliidrite ja  funktsionäride kätest , mis valitud kujundina on kui  anonüümse rahva vaim ehk jumala hääl , abstraktne  ja tunnetuslik religioosne ja seeläbi olemuslikult dirigeeritud norm - ei ole midagi  ambivalentsemat või dualistlikumat ning indiviidi ja mõtlemise vastast . Kollektiivi ei kultiveeri ega ühenda mõtlemine  kui eristav ja individuaalne nähtus , kollektiivi manifesteerib traditsioon , vanasõnad on need mis ühendavad  üksikisikuid ehk spekulatsioone indiviididest. Indiviide ei eksisteeri ehk nimetatu on reliktne kontseptsioon ,matemaatiline kontstruktsioon , vastava individuaalse manifestatsioonita ühiskatlasse. 
Oli oluline lisada kohalikku galeriikunstiajalukku  "võõra" kogemus ,harjumatu kõne ja positsioon , lasta vaatajal nimetatud seisundis näitusel viibida ja reageerida.
"On"  - nimetatud sõna on  Derrida  sõnul fashistlikuim märk peale teise maailmasõja üleinimlikke kogemusi.  Jälle - kollektiivne aktiivne kätemeri moodustab need kaks populaarset  tähte,  mis tekitavad vaakumi - ilma õhuta ruumi. 
"questions to bourgeoisie IV"  - 8 punast maali asetatud galeriiseintele kahe punase risti kujul. Viimased küsimused kodanlusele  suunavad lihtsate eksistentsiaalsete maalingute vahendusel tähelepanu võimalusele , vastustele , väljapoolt  piiratud tüüpvisioone.  Lihtsameelne nõue taodelda ennast respekteerivat individuaalsust  ja kehtestada  seda determineeritud ühiskonnas avalikult , mis on olulisim aspekt kogu teema juures. 
Selle näitusega lõppevad  "küsimused väikekodanlusele" ( "questions to bourgeoisie" ), teemat on võimalik korrata 
esitades seda linnaruumis  teistes  mashtaapides. 
 

"love" - maaliseeria Darwinartile.  Katse esitada eksistentsi  lakooniliselt. Esimene töö  sarjast pühendusega  distsiplineeritud meeleheitele  ja kõnemässule. Neutraalne ehk autonoomne kõne selleks võimatutel teemadel .
 

2007

"Execution",  Vaal Galerii - näitusest  põhjalikult  siin.
"Subject to subject , Object to object"  klassikaline kujund ,esitatud idee subjekti ja objekti , subjektiivsuse  ja objektiivsuse eristamisest - näiteks kekkonnakausaalsusest  vabanemiseks ,defineeriv pealkiri osaliselt inspireeritud David Bowie laulust Ashes to ashes.
"Vaba tahe ja alateadvus"  -samuti visuaalne klassika , mõlemad maalid taotlevad  subjekti reaalsust  . 
"Sex or Death" , maali aluseks on foto  Vincent Gallo filmist Brown Bunny.
"Impossible to exploit o la la absurdista"  - maali teemad - foto  Terayama  filmist  Emperor Tomato Ketchup"(1971)  + mütoloogiad ja meetodid. Nõmedust  shokeeriv teos.
"Meditate and go home",  aluseks  on Dalai Laama lapsepõlvefoto. Maali võib kokkuvõtlikult kommenteerida ka viimase reaga Strugatskite Väljasõidust rohelusse,  sarja pühendada näiteks Miljardile aastale enne maailmalõppu.
 

Galerii  La_People.

Kultuurifrondi  fotogalerii.  Hõlmab teksti , galeriid , näituseid , aktsioone , maale , fotosid , kollaaze , jm meediat: on 
uus vaba sümbioos, intellektuaalsele ja intuitiivsele huvile ning tõekspidamistele põhinev intensiivne (neo)realism. 
Eksisteerib  Web keskkonnas ning on laialt levitatav  ja  eksponeeritav ( Näit. Echafot  2008 Chateau De Tours, Prantsusmaal ; ekspositsioonid avalikku ja privaatsesse ruumi ; LA 2007 - näitus tundmatus kohas  , Artmesh jne. ).

"Los  Angeles, 2007",  fotonäitus  tundmatus kohas.

Tegemist  on avatud seeria-projektiga kuhu kaasatakse erinevaid autoreid. Valik fotonäituse teostuseks 'tundmatus kohas' on tingitud erinemisvajadusest üldisest kommertsialiseerumistungist kohalikus kultuuris. Projekti asukoht on teada ainult asjaosalistele. Näituse kohaspetsiifika ja avamine jäädvustatakse võimalusel video&pildimaterjalina, mis hiljem avaldatakse lisaks peatöödele. Teemaks on eemaletõukumine kõikeläbivast ( inimesi läbivast )  kultuurilis-poliitilistest kohtumõistmistunnustest ja -motiividest.
PS!  11. september kui "LOS ANGELES, 2007" avamiskuupäev ei ole juhuslik.
Tiiu Rebane & Karl Nagel 
 

2008

"Unsung  Soldier"  galeriis  La-People,  2008
"Love or Life"  - Maali aluseks on  päikeselise unustatud bänditegelase Brix Smithi foto  - California rock  Inglismaal . Andis välja  hiljuti albumi  "Neurotica", 2007  enda hittlaulude coveritega ( saadaval ainult www-st). 
 

Foto-installatsioon  "Võõras" , näitusel  "Plaisirs de L'Imagination" / France, Chateau De Tours, 04.2008
( Tegemist on osalise valikuga sarjast  Echafot (2007-2008). Fotod - Tiiu  Rebane, maal - Karl  Nagel ). 

Osalemine Kumu ja Prantsuse kultuuriatashee korraldatud eesti kunsti esindusnäitusel Prantsusmaal, EV 90. juubeliaastal.

Kapitalistlik-kaubanduslik "ameerika  tragöödia", mis vallutab  alasid  nii rahvuskultuuris ( eestlaste rahvuslik laulupidu ), filosoofias (Baudrillard)  kui  ka  kaasaegse kunsti loojate endi ridades (Allan McCollum, Philippe Meste).  Kannatada saanud poliitiline  aktivist  Eshafot  lõhub  oma  tagasihoidlikult  intrigeeriva  visuaaliga  nende erinevate  ning  tihti  vastuoluliste  kultuurilis-poliitiliste  hoiakute  ja  mentaalsuste  vahelisi  barjääre  ja  annab  näitliku  võimaluse  näha  nende  ühisosa ning  seoseid.  Üks  kõigi,  kõik  ühe  eest !
Tiiu Rebane & Karl Nagel  ( 6.03.2008 )

1.- 8.08.2008
 

Fotokollaazid   webgaleriis  La-People,  2007-2009

"21. Sajandi Impressionism, Futurism, Ekspressionism ja Militarism"
( teostus Tiiu Rebane , idee koostöös - Karl-Kristjan Nagel )
"Point of view"  - antiikfotoseeria.
Culture capital Tallinn
Kosuth chair
semikabuki subdivision
manipulate this
manage this
locate this
arrogant dolls
police state
just another way to die
Absurd Fatal 1. - violator unhappy
National Bolshevik Geographic
that is precisely what will never happen
trofe 1
trofe 2
trofe 3
etc
 

07.2009
 

2009

"Solutions" /  "Lahendused"  -  näitus  Eesti  Saatkonnas  Moskvas,  06-08.2009

Näituse teema tegeleb eksistentsiaalse kokkuhoiuga igas mõttes, nii kultuurilises kui rahvuslikus tähenduses. 
Kriisi aegadel tuleb arendada üksmeelt ja koostööd, siis avaldub ka kunsti selgitav mõju. Näitusel esitatakse töid mis käsitlevad nii lääne- kui idakultuuri eredaid näiteid, tuues esile vähetuntud autorite loomingut. 

"The Mirror"  -   ( erakollektsioonis )
 

"Jegor Letov"  -

"Jegor Letov - concert  I"  -
"Jegor Letov - concert  II"  -  ( erakollektsioonis )

"Smoke  I"  -
"Smoke  II"  -
"Smoke  III"  -
"Smoke  IV"  -


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 

           2010
            "LAST-STUDIO"