"ISEMAJANDUS."
 

Novembris,  2002  tekkis   mul  võimalus   osaleda   oma  töödega   metsaraie  masinatega   tegeleva  firma  uue  hoone   avamisel,  
Tartu  mnt.  Tallinna   piiril.   Üritusele  olid   kutsutud  150   olulist  äriinimest,  külalist,  avaras   masinasaalis   korraldati   pidulik   
üritus.  Esinesid   tantsijannad,   maskuliinsed   lapsed   ja   võitluskunstide   meistrid.   Laulis  peojuht,  Ülemistel   sadas  lund;  
meeleolu  oli   absurdne   ja  huvitav  üheaegselt.  Aktsioonis   kus   esines   jalalöökidega   vene  rahvusest   must  vöö,  purustati   
noorte  õpipoiste   käes   hoitud   puupilbas   ekslikult   vastu   saalis   eksponeeritud   maali  "escape  from  responce", millel  olen   
kujutanud   95 a.  enesetapu   sooritanud   inimest,  enda   ema.   Taoline   juhtum   andis  ajendi   kirjutada   vägivalla  teemal  eesti  
pseudoühiskonna   kokkuleppes.  Pöördun   üldsõnaliselt   kõikide   inimeste   vastu,  kes  viivad  ellu  oma  isiklikku  haiglast  fantaasiat   
selles  saastast  vaevaliselt  vabaneva   maa  kultuuris !   
 

VERD  JA  SITKUST !

Loeb  ainult  üks  reegel,  nö. "kõrgteadlikul"  meediamaastikul.  See  reegel  sisaldab  teatud  hingeseisundit,  -seisakut,  nö.  kohtlaselt   
labast   kontrollitud  narrust,  kohaliku  uue  inertsi  produkti.   Püstipäi  surmaminemine  on  üldlevinud  mood.  Truudusvanne  eksimatule   
tööandjale  nõuab  jäägitut  tähelepanu.  Töö  ja  elu  üldisemalt  saab  uue  tulusa  sisu.  Osavõtjad  on  rahul,  elu  on  kindlustatud   ja  
plaanid  tulevikuks  tehtud.   Ning  Sõnum  rahva-rahavõimust  levib.  Miski  pole  takistuseks.  Heast  on  saanud  halb  ja  halb  on  hea;  
kõik  võbelevad  printsiibitult, kuidas  parajasti  sobib.  Nii  võidetakse  aega  lavastuslikkuses  vegeteerivas  kultuuris.  Hindajad  ringkaitses   
võivad  mängida  rahumeelseid  akadeemikuid.  Eesti  näitelaval  esineb   palju  taolisi  tegelasi,  kelle  eneseväljendus  piirdub  taolise   
ülevoolava  banaalsusega.  Toimub  spetsialiseeruv  degeneratsioon.  Isegi  vanad  kõrgklassi  esinejad  täidavad  ettenüristatud  osi.   
Paljudest  nõmeduse  vastu  võideldes  hukkunutest  saavad   naerualuse  objektid.   Milline  ebainimlik  rõõm !  Labased  telesaated, 
haiged  reklaamiklipid.  See  ongi  kohalik  kultuur  - see   Hea  Rahva  Sündmus, mille  eest  käidakse  välja  raha.  See  ongi  see  kõigile   
kuuluv,  isiklik  eliitkultuur !
 

ALTERNATIIV  JA  "LAENAJAD".

"New  Age"  on  poliitiline  hullumeelsus,  arvavad  mõned  inimesed.  Ja  kui  nn.  Uue  Ajastu  vana  ning  aastatuhandeid   läbinud  tarkus
maailma  energeetilisusest  siis  enamusele  kohale  jõuab,  seotakse   see  kindlalt   oma  tehtud  töö   ja  tegemistega.  Korrakaitse  valvab
Kainet  Reaalsust   ja  kuritegevust  õigustab  Maailma  Ühtsus.  Viilma  kirjutas  "Vihkamise  Õpetused"  ja  keskaeg  on  jälle  IN.  "Muutused    
toimuvad",  tähendagu   see  kas  või  inimeste  kogu  varasema  tööpraktika  ümberorienteerumist.  Isiklikele  vaenlastele  tuleb  kätte   
maksta, kuid  millise  piirini ?  Kui  suur  on  igamehe  kannatuste  karikas ?  Kes  saab  leidliku  väljapressimise-  ning  hoolekandepreemia   
loorberitel  puhata ?  Kellest   saab  potentsiaalne  vaenuobjekt,  et  riigivõimu  eraelulised  majandushuvid  saaksid  realiseerida  oma  
tugevama  mõttekust ?  Tuleb  pöörata  tähelepanu  võimu  läbivale  orignaalsusele !  Tuleb  väljavalitud  alternatiivile  ikkagi  meelde  tuletada
elu  põhitõdesid  ja  lugusid  maapealsusest.  Minu  arvamus  on,  et  aegade  lõpus  ellujääjad  ei  ole  tavainimeste  nn.  edukale  isemajan-
dusele  võlgu.  Pöördumatud  nõrgahingelised  ja  materjalistid   hoidugu  teadmistest  heaga.  Vandenõus  inimväärikuse  vastu  ei  ole  vist
aga  oluline  teooria, vaid  praktika...(?)
 

KAS  PEAKS  ASTUMA  BARRIKAADIDELE ?

Barrikaadidele  astugu  emotsionalistid.  Eesti  kaasaegses  "tsiviliseeritud"  ühiskonnas  ei  leidu  seda  inimhulka,  kes  õpetamata  inimkonda
füüsiliselt  vapustaks.  Keegi  ei  vaevu  hävingule  vastu  astuma.  Kõigi  kompromissitus  saab  olema  hajutatud  ning  kinnimakstud.  Ja  tublid   
inimesed  surevad  ja  sigivad  nagu  kord   ja  kohus  ette  näeb  -  ikka  piinarikkalt.   Ei,  erakul  pole  juurdepääsu  ühepoolselt   toimivale,  
väikekodanlikule  meediale.  Siin  riigis  on  võimalik  eksida  vaid  avatud   sõnavabaduse  vastu.  Toimub  valikuline  kultuuridemokraatia.  
Samaaegselt  leiavad  aset  kahesuunaline  emotsionaalsus.  Ühest  küljest   salastatus,  algajate  autorite  võimaliku   tunnustuse   ja  kriitika   
taunimine,  tõrjuv  suhtumine  valitud  teemadesse,  teisalt  salastatud  hinnangulisus,  poseeriv  silmakirjalik  ülevaatlikkus.  Kusjuures   ala-
väärtustamine  asja   üle,  mis  on  olnud  täiesti  iseeneslik.  Dogmaatiline  keskaja  moralitee !
Ühiskondlik - lavastuslik  katarsis  täidab  oma  eesmärki - tehnilist  ahnust  leevendav  võnge  uinutab  absurdi  ja  mõtestatuse  vahelist   
konflikti.  Tuleb  näidata  üles  teravust  ja  maagiat  mõtlemise  teel,  et  sõnum  Hinge  Surmast  leviks.  Tuleb  võtta  osa  üldrahvalikust   
ükskõiksusest  ja  viia  ennast  kurssi  uskumatute  inimgruppide  eelistustega.  Tuleb  osaleda  eeskujulikult,  sõltumata  ajast  ja  asukohast...(?)

Kuid  millal  toimub  häving ?  See  toimub  siis,  kui  ollakse  füüsiliselt  surnud.  Siis  võib  nn.  Reaalsus  rahuneda,  mitte  varem.  Vahepealsed   
seisundid  on  taastatavad.  Oli  kord  elus  üks  naisterahvas, arst  dr.  Viilma,  kes  näitas  oma  raamatutega  kogu  maailmale  silmad  ette. 
Eesti  ühiskonnas  leidub  aga  inimrühmi,  kes  alternatsiooni  väldivad.  Soovitan  tulevikku  ning  rahva  ühtsust  silmas  pidades,  mitte  teha
vigu.  Noor  meedia,  kui  kajastad  elu,  siis  ära  pirtsuta.  Praegu  õnnestub  tekitada  dialoog  vaid  loodusnähtustega.
 

NB !  Kohtumispaika  lahinguväljal  ei  tohi  muuta !
 
 
 

                                                                                                                         Karl-Kristjan  Nagel,
                                                                                                                         07.2003
 


 



 
 
 
 
 
 
 
 

 


 

          2004
           "LAST-STUDIO"