"ISEMAJANDUS."
 

                Novembris,  2002  tekkis   mul  võimalus   osaleda   oma  töödega   metsaraie  masinatega   tegeleva 
                firma  uue  hoone   avamisel,  Tartu  mnt.  Tallinna   piiril.   Üritusele  olid   kutsutud  150   olulist  äriinimest, 
                külalist,  avaras   masinasaalis   korraldati   pidulik   üritus.   Esinesid   tantsijannad,   maskuliinsed   lapsed 
                ja   võitluskunstide   meistrid.   Laulis  peojuht,  Ülemistel   sadas  lund;  meeleolu  oli   absurdne   ja  huvitav 
                üheaegselt.  Aktsioonis   kus   esines   jalalöökidega   vene  rahvusest   must  vöö,  purustati   noorte 
                õpipoiste   käes   hoitud   puupilbas   ekslikult   vastu   saalis   eksponeeritud   maali  "escape  from  responce",
                millel   olen   kujutanud   95 a.  enesetapu   sooritanud   inimest,  enda   ema.   Taoline   juhtum   andis  ajendi 
                kirjutada   vägivalla  teemal   eesti  pseudoühiskonna   kokkuleppes.  Pöördun   üldsõnaliselt   kõikide   inimeste 
                vastu,  kes  viivad  ellu  oma  isiklikku  haiglast  fantaasiat   selles  saastast  vaevaliselt  vabaneva   maa 
                kultuuris   !
 
VERD  JA  SITKUST !

Loeb  ainult  üks   reegel,  nö. "kõrgteadlikul"  meediamaastikul.   See  reegel  sisaldab  teatud  hingeseisundit,   -seisakut,  nö.  kohtlaselt   labast   kontrollitud   narrust,  kohaliku   uue   inertsi   produkti.   Püstipäi   surma-
minemine   on   üldlevinud   mood.   Truudusvanne   eksimatule   tööandjale   nõuab   jäägitut   tähelepanu. 
Töö   ja   elu   üldisemalt   saab   uue   tulusa  sisu.  Osavõtjad   on   rahul,  elu   on   kindlustatud   ja  plaanid  tulevikuks   tehtud.   Ning   Sõnum   rahva-rahavõimust   levib.   Miski   pole   takistuseks.  Heast   on   saanud 
halb   ja   halb  on   hea;  kõik   võbelevad   printsiibitult,  kuidas   parajasti   sobib.   Nii   võidetakse   aega
lavastuslikkuses   vegeteerivas  kultuuris.  Hindajad   ringkaitses   võivad   mängida   rahumeelseid  akadeemikuid.
Eesti   näitelaval   esineb   palju   taolisi   tegelasi,  kelle   eneseväljendus   piirdub  taolise   ülevoolava 
banaalsusega.  Toimub   spetsialiseeruv   degeneratsioon.   Isegi   vanad   kõrgklassi   esinejad   täidavad     ettenüristatud   osi.   Paljudest   nõmeduse   vastu   võideldes   hukkunutest   saavad    naerualuse   objektid. 
Milline   ebainimlik   rõõm  !   Labased   telesaated,  haiged   reklaamiklipid.   See   ongi   kohalik   kultuur  - see 
Hea   Rahva  Sündmus,  mille  eest   käidakse   välja   raha.  See  ongi   see   kõigile   kuuluv,  isiklik  eliitkultuur !
 

ALTERNATIIV  JA  "LAENAJAD".

"New  Age"   on   poliitiline   hullumeelsus,  arvavad   mõned   inimesed.   Ja  kui   nn.  Uue  Ajastu  vana   ning    aastatuhandeid    läbinud    tarkus    maailma   energeetilisusest   siis   enamusele   kohale   jõuab,  seotakse 
see   kindlalt   oma  tehtud   töö   ja  tegemistega.   Korrakaitse   valvab   Kainet   Reaalsust   ja   kuritegevust     õigustab   Maailma   Ühtsus.   Viilma   kirjutas  "Vihkamise   Õpetused"   ja   keskaeg   on   jälle  IN.   "Muutused    toimuvad",   tähendagu   see   kas   või   inimeste   kogu   varasema   tööpraktika   ümberorienteerumist. 
Isiklikele   vaenlastele   tuleb   kätte   maksta,  kuid   millise   piirini  ?   Kui   suur   on   igamehe   kannatuste 
karikas  ?    Kes   saab   leidliku    väljapressimise-  ning   hoolekandepreemia   loorberitel   puhata  ?   Kellest 
saab   potentsiaalne   vaenuobjekt,   et   riigivõimu   eraelulised   majandushuvid   saaksid   realiseerida   oma    tugevama   mõttekust  ?   Tuleb   pöörata   tähelepanu   võimu   läbivale   orignaalsusele  !   Tuleb  väljavalitud    alternatiivile   ikkagi   meelde   tuletada   elu   põhitõdesid   ja   lugusid   maapealsusest.   Minu   arvamus   on, 
et   aegade   lõpus    ellujääjad   ei   ole   tavainimeste   nn.  edukale  isemajandusele   võlgu.  Pöördumatud    nõrgahingelised   ja   materjalistid    hoidugu   teadmistest  heaga.  Vandenõus   inimväärikuse   vastu   ei   ole 
vist   aga   oluline   teooria,  vaid   praktika...(?)
 

KAS  PEAKS  ASTUMA  BARRIKAADIDELE ?

Barrikaadidele   astugu   emotsionalistid.   Eesti   kaasaegses   "tsiviliseeritud"  ühiskonnas   ei   leidu   seda 
inimhulka,  kes   õpetamata    inimkonda   füüsiliselt   vapustaks.   Keegi   ei   vaevu   hävingule   vastu  astuma. 
Kõigi   kompromissitus   saab   olema    hajutatud   ning   kinnimakstud.   Ja   tublid   inimesed   surevad   ja 
sigivad   nagu   kord   ja  kohus   ette   näeb  -  ikka   piinarikkalt.   Ei,   erakul   pole   juurdepääsu   ühepoolselt    toimivale,  väikekodanlikule   meediale.   Siin   riigis  on   võimalik   eksida   vaid   avatud   sõnavabaduse  vastu.     Toimub   valikuline   kultuuridemokraatia.  Samaaegselt   leiavad   aset   kahesuunaline   emotsionaalsus.  Ühest 
küljest   salastatus,  algajate   autorite   võimaliku   tunnustuse    ja   kriitika   taunimine,  tõrjuv   suhtumine
valitud   teemadesse,  teisalt   salastatud   hinnangulisus,  poseeriv  silmakirjalik   ülevaatlikkus.   Kusjuures    alaväärtustamine   asja   üle,   mis   on   olnud   täiesti   iseeneslik.   Dogmaatiline   keskaja   moralitee  !
Ühiskondlik - lavastuslik   katarsis   täidab   oma   eesmärki  -  tehnilist   ahnust   leevendav   võnge  uinutab 
absurdi   ja   mõtestatuse   vahelist   konflikti.   Tuleb   näidata   üles   teravust   ja   maagiat   mõtlemise  teel, 
et   sõnum   Hinge  Surmast   leviks.   Tuleb  võtta   osa   üldrahvalikust   ükskõiksusest   ja   viia  ennast   kurssi     uskumatute   inimgruppide   eelistustega.   Tuleb   osaleda   eeskujulikult,  sõltumata   ajast   ja   asukohast...(?)

Kuid   millal   toimub   häving  ?    See   toimub   siis,  kui   ollakse   füüsiliselt   surnud.   Siis  võib  nn.  Reaalsus    rahuneda,   mitte   varem.   Vahepealsed   seisundid   on   taastatavad.   Oli   kord   elus   üks   naisterahvas, 
arst   dr.  Viilma,   kes   näitas   oma   raamatutega   kogu   maailmale   silmad   ette.  Eesti   ühiskonnas  leidub 
aga   inimrühmi,  kes   alternatsiooni   väldivad.   Soovitan   tulevikku   ning   rahva   ühtsust   silmas   pidades, 
mitte   teha  vigu.   Noor   meedia,  kui   kajastad   elu,  siis   ära  pirtsuta.   Praegu  õnnestub   tekitada  dialoog 
vaid   loodusnähtustega.

NB !   Kohtumispaika  lahinguväljal  ei  tohi  muuta  !
 
 
 

                                                                                                                         karl  nagel,
                                                                                                                         07.2003
 


 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 


 

          2004
           "KULTUURI-FRONT"
 
 

 
Hosted by uCoz