INTERVJUU 
7.03.2005, 12.00-13.10   Tallinn, Raadio  Nõmme, 99,3 MHz

M.L.  - Margus  Lepa -  saatejuht,  näitleja. 
R.S.  - Raigo  Sõlg -  radikaal,  jurist. 
K.N.  - Karl  Nagel - kunstnik. 
 



- helifailid   raadiosaatest>
    fail.1 - fail.2 - fail.3 - fail.4 - fail.5 - fail.6 - fail.7  ( 64 Kbps )        ~ 1 h 8 min

 

- Uudised
 

M.L.:   On, jah   uudiseid  veel  aga   tuleme  siis   täna  ka  saate  peateema  kanti.  Täna  on  meil   külaline 
K.Nagel,   mees   kelle   näitus   on    praegu   üleval   kenasti   Hobusepea  galeriis.  Raivo  Sõlg   istub 
ka   loomulikult   siin   ja   kui   hakata   rääkima   nüüd   kunstist,  värgist   siis...  "Kodumaa  tütar  kutsub"...
pressiteade   ütleb,  et   limonovlased   on   Eestisse   pesa   ehitama   saabunud,   see   on   esimene  lause.
Aga    nii  nagu   ma   oma   tütrele   kunagi   õpetasin,   et   ära   sa   kogu   juttu   ka   läbi   loe,  eriti   kui
aega   vähe  on.   Vaata   esimene   ja   viimane   lause   lõigust   ja   saad   teada,  milles   asja   uba  on.
Ja    mina   vaatan,  et   limonovlased   on   hakanud   seda   pesa   tegema   siin   Eesti   Kultuurkapitali 
toel (?)  Hr.   Nagel   kuidas   need   olud    tegelikult   on ?   Mis   asi   see   limonovlus   on   ja   mis
moodi   saab   limonovlust   väljendada   maalikunstis   kui   tegemist   ei   ole   just   plakatkunstiga ?

K.N.:   Ja,  tere   päevast   Eesti  rahvas !  Kõigepealt  tervitaksin  Venemaa   ja   Läti   Natsionaalbolshevistliku
partei   liikmete   poolt   teid.   Aga   vastates   küsimustele,  mis   asi   on   limonovlus,  siis  peab  ütlema, et 
tegemist   on   äärmusliku,  ekstremistliku   parteiga   Venemaal,  kes   alustasid   1994 - aastal  Moskvas.
Nende   liider   on   tuntud   kirjanik   Eduard   Limonov   ja   partei   eesmärgiks   on   luua   Kontinentaalne
Vene  Impeerium,   Vladivastokist   kuni   Gibraltarini.  S.t.  siis   kogu   Euraasia   kontinenti   hõlmav  riik.

M.L.:   See   on   siis   selline   militaarne   pretensioon,   või   on  tegemist   nii   tugeva  ideoloogiaga,  et  ilma...
ilma   nende  ekstremistlikke   vahendeid   kasutamata   on   võimalik   ka   inimesi   ühendada   ühe   idee  nimel ?

K.N.:   Tuleb  välja,   et   ei   ole  võimalik,  sellepärast,  et   hoolimata   püüdlustest   ei   ole  siiamaani   näiteks
Venemaal   seda   parteid   nagu   registreeritud.   Praegusel   hetkel   ongi...  nähakse   suurt   vaeva,  et  leida
need   50 000  liiget   Venemaa   erinevatest   piirkondadest,  et   seda   taotlust   läbi  viia.

M.L.:   No,  50 000  on   suur   arv...  Kui   ma   vaatan   praegu   siin   pressiteate   juures... Hobusepea 
Galeriis   on   näitus   üleval,  igaüks   kes  tahab,  võib   minna   seda   kohe   vaatama,   siis   esimene   pilt,
mida   siin   tutvustatakse   on   suhteliselt   peksa   saanud   olemisega   noorhärra.   Ninast   tuleb   nagu   verd
natukene   ja...   Mida   see   pilt   väljendab ?

K.N.:   See  väljendab   natsionaalbolshevike   rasket   tööd   ja   elu. 

M.L.:   Aga   mis   asi   on   natsionaalbolshevik ?   Tähendab   ma   saan   aru,  vene   keeles   on   sõna
bolshe -  see   tähendab  -  neid   on   rohkem.   Ja   kui   bolshevikud   tulid   omal   ajal   võimule,  siis   kui
ma   nüüd   mööda   ei   pane,  saavutasid    nad   kõva   7 %  võimalikest   häältest   aga   kuna   riik   oli
nii    killustunud,   siis   sellest   nagu   piisaks,  et   võiks   öelda,  et   neid   on  "bolshe".  Aga   nüüd   nad
on   siis   natsionaalbolshevikud,   mida   see   sõnaühend   tähistab ?

K.N.:   Ma   arvan,  et   tol   ajal   kui   nad   alustasid,   partei   lõid,   siis   oli   teatud   mõttes   sihuke   segadus
nagu   ekstremistide   ja   äärmuslaste   hulgas.   Paljud   organisatsioonid   kaldusid   fashismi   poole   ja  sihukest 
konkreetset   parteid   ei   eksisteerinud,   mis   ühendaks   nii   vasak-  kui   paremäärmuslased.

M.L.:   Aga   mis   erinevus   nendel   vasak-  ja   paremäärmuslastel   siis   on   ja   kui   neid   veel   võrrelda
fashismiga ?

K.N.:   No,   tähendab...  No   ma   ütlen,  et   limonovlased   on   ühed   väljapaistvamad   isikud,  intelligentsemad
ja   haritumad   inimesed,   keda   Venemaal   võib   leida.

M.L.:   Kas   siis   võiks   väita,  et   tegemist   on   omamoodi   kõrgema   rassiga,  keda   siis   pööbel   ei   taha
võimu   juurde   lasta ?

K.N.:   Ei,  ma   ei   usu,  et  tegemist   on   kõrgema   rassiga.   Peale   selle   näiteks   Läti   natsionaalbolshevike 
hulgas   on   nii   mustanahalisi   liikmeid... 

M.L.:   Ega   see    värv,  see   ei   loe   ju   midagi...  Aga   mismoodi   siis   natsionaalbolshevik    Lätist   tahab 
Vene   Impeeriumi   ja    ise   on   musta   värvi ?

K.N.:   Jah,   sellepärast,  et   partei   ideoloogias   ei   alaväärtustata   ühegi   riigi   kodanikku.   Põhimõtteliselt,
kui   teostub   nende   unistus   suurest   Vene   Impeeriumist,  siis...

M.L.:   Miks  Vene ?   Miks   siis   mitte   üldse   Kodanike   Impeerium,  kui   tähtsust   ei   ole  rassil,  tähtsus
on   vaid   kodakondsusel,  mis   nagunii  muutub   pärast   siis   nagu   ma   aru   saan,  Vene   kodakondsuseks ?

K.N.:   See   Impeerium   baseeruks   Vene   rahvuslusel.

M.L.:   No,  jah,  Vene   rahvuslusel,   s.t.,  et   viidaks   ellu   tegelikult   L. I. Breznevi   välja   öeldud  tendents, 
et...  Noh,  tema     tahtis   muidugi   sajandi   vahetuseks   saavutada   selle,  et   tekiks   ühtne   Vene  rahvas 
ühtse  vene   keelega   kogu   Nõukogude   Liidu   alal. 

K.N.:   Ühesõnaga,   ma   kujutan  ette,  et   kõik   riigid   saavad  oma   autonoomia.   Aga   ma   ütlen,  et   eestis
on   olemas   natsionaalbolshevikke   ja,  et   täpsemalt   informatsiooni    saada,   siis   tuleb   nendega   rääkida...

M.L.:   Siis  ideoloogilistes   küsimustes ?

K.N.:   ...Sest   mina   olen   lihtsalt   kui   partei   toetaja   ja   räägin   praegu   kui   kunstnik.

M.L.:   Nojah,  ma   vaatan   tegelikult   ega   need   pildid    nagu   siin   pressiteates   on   öeldud:  " Nagel 
propageerib   kõike   muud   kui   pehmeid   väärtusi.".  No,  tõepoolest   kui   midagi   teha,  siis   teha   niisugust,
mis   äratab   tähelepanu,   mis   natukene   vapustab.  Kui   ta   ei   vapusta,   siis   vaevalt,  et   ta   kedagi   ka 
huvitab   ja   siis   vaevalt,  et    keegi   seda   näitust   üldse   näha   tahab,  eksole ?   See   on   kunstniku
loogika   vist  ?

K.N.:   Jah...  Ma    ütlen,  et  näitus   on   lahti   kuni   14-nda   märtsini,  Vene  Saatkonna   kõrval - galerii 
Hobusepea  -  et   kui   rahvas   tahab   näha,  millised   näevad   välja   Läti   natsionaalbolshevikud,   siis   palun
külastage. 

M.L.:   Tähendab   seal   piltidel   on   kujutatud   enamjaolt   lätlasi  ? 

K.N.:   Enamjaolt   lätlasi.

M.L.:   Need   lätlased,   nende   emakeel  on   läti   keel,   või   vene   keel,   kumb   siis  ?

K.N.:   Nii   üht   kui   teist.   Nende   hulgas   on   ka   Läti   kodakondsusega   inimesi.

M.L.:   Aga   hr. Nagel,   mismoodi   te   jõudsite    sellise   äratundmiseni,   et   just   see   bolshevism   ja   see
teema  ?   No,   ma   ütlen,   mind   ei    hirmuta   ka    ükski   sõna.   Mind   võib   sõimata   juudiks   või
fashistiks,  või   ükskõik    kelleks,   see   mind   ei   huvita,   sest   ma   tean   ise   kõige   paremini,  mis   ma
olen.   Vähemalt   ma    arvan   endast   aru  saavat,   mida   ma   söön   ja   kuhu   ma   jõuda   tahan...  Seega  siis,
see   bolshevism -  paljusid   ta   ehmatab -  see   on   nii   kole   sõna,   seda   meie    seltskonnas   ei   öelda,  mul
läheb   süda   pahaks,   ütleks   kindlasti   Lauri  Vahtre   kui   tema    kuuldes   seda   sõna   öeldakse...  Aga 
mismoodi    inimene   jõuab   selleni  ?   Kas... praegu   on,   noh,  Eestis   on   jah,   igavene   ülemineku   aeg...
Tegelikult   korralagedus   on    siin   päris   korralik...  Mingi    tõuge   pidi   olema,  et   jõuda   sinna    ja 
hakata   sellest   pilte   tegema (?)

K.N.:   10  aastat   elu   kunstnikuna   Eesti   Vabariigis   on   sellise   väljavaate   nagu    loonud   mulle.

M.L.:   No,  selge   see,  et   kunstnik,   kui   ta   on   kunstnik   ja   tahab   ennast   väljendada,  siis   tal   peab
olema   sisemine   sundus.   Sisemise    sunduse   toodab   elu.   Kui   kunstnikule   midagi   hirmsasti   meeldib,
noh,   näiteks   kui   ta   juhtumisi    hakkab   saama   palka   mõnelt   parteilt,   siis   ta   kirjutab   sellele   parteile
ka   oode   ja   arvab,   et    see   ongi   elu.   Kui    teda   keegi   omaks   ei   võta,  siis   on   kunstnik   võimeline
oma   teostes   ründama   kõike.   Me    teame   seda   eesti   kirjandusest,   maalikunstist,   minu   pärast   kasvõi
piibu   pisiplastikastki   võib   seda   leida,   kummalisi   sugemeid.   S.t.,   et   vajadus   ennast   väljendada
langes   kokku    kuidagi   siis   elus   limonovlase,   elus   natsionaalbolsheviku   leidmisega   kuskilt  ?   Võib
seda   nii   mõista  ?

K.N.:   Mhmh !... Ja,  teil   on   täiesti   õigus,   mis   te   ütlesite !   Ma   teen   ettepaneku   kuulata   vahepalaks
muusikat.

M.L.:   Võib... No,   võtame   esimese   muusikapala,   mis   siin   on.  Kenakene   plaat   on   ka   olemas    ja...
mis   selle   loo   nimi   oli  ? -  See   oli:   "Altera   Forma:  Two  steps  to...".   Vot   ei   loe   võõras   käekirjas
välja.   Aga    kuulame   siis   esimese   vahemuusika...
 

_________________________________ 

1. "Altera  Forma" - "Two  steps  to  madness"
_________________________________ 
 
 

- Uudised
 

M.L.:   Tuleme   tagasi  siis   Karl   Nageli   ja   tema   maalide   juurde   Hobusepea  galeriis.   Esimene 
kokkupuude   limonovlastega  ?   Kus   see   siis   toimus,   Eestis,   Lätis,   kuskil   mujal,   juhuslikult,
planeeritult,   oli   mingisugune   otsingusoov   ka,  et   saada   kokku    kellegagi,  kellel   on,   noh   ütleme 
nii - tugev   ideoloogia. 

K.N.:   No,   ühesõnaga   sai    loetud   raamatuid   ja   kuulatud   muusikat.

M.L.:   Venekeelseid   raamatuid   tähendab  ?

K.N.:   Ja.

M.L.:   No,   venekeelsed   raamatud    üldiselt   on    tükkmaad   odavamad,  kui   eestikeelsed   ja   neid
lugedes   võib   maailma    kultuurist   saada   ettekujutuse    küll.   Kuigi   mõned   asjad,   jah,   noh   näiteks 
oli   kunagi   niisugune   film   kinos   nagu:  "Aivengo, hrabõi  rõcar",  ei  oleks   ma   elus   arvanud,  et   see
"Aivengo"   on    Ivanhoe...  Aga  noh,   ikka   tuleb  ette...   Seda   kirjandust   on   siis   võimalik   saada   aga
ikkagi    peab  ju    tekkima -  noh   ma    vaatan,  suhteliselt   noore   mehega   tegemist -  peab   ju   tekkima
huvi   lugeda   vene   keeles...  Tegelikult   tunnistan   ausalt,   et   kui   ma   hakkan   venekeelset    raamatut
lugema,   siis   esimesed    leheküljed   lähevad   mul    no   nii   üle   kivide   ja    kändude,   lihtsalt   tähekujud
on   teised.   Kust    see   huvi   vene   keele   vastu  ?

K.N.:   Noh,  neil   on   siiski   teistsugune   sihuke   mentaliteet   ja    kultuuriline   taust   on   teine.   Puhtalt
see   huvi   nagu   on   tegelikult   vähemalt   15   aastat -  olen   ma   tundnud   huvi   vene   muusika   ja
kirjanduse   vastu.   Selles   suhtes...

M.L.:   Nojah,  vene  muusika   kvadraat,  see   on   omaette   kaasakutsuv   asi   kah.  Ta   on   lühike,
lakooniline   ja   samas   tegelikult   sõnumid   on   seal   tihtipeale   tükk   maad   sisukamad   kui   eestikeelsed,
ei   ole   midagi   parata,  nii   ta   on. 

K.N.:   No,  antud   hetkel   veel   eriti   aga... Ma  arvan,  et   Limonovi   puhul   on   tegemist   siiski   väga 
tuntud   kirjanikuga.

M.L.:   Tükk   aega   ta  elas   Ameerikaski   ju  ? 

K.N.:   Jah  -  et  tuli   riigist   lahkuda   Nõukogude   ajal   just   oma   loomingulise   materjali   pärast.  Et 
mitte   poliitilistel   põhjustel   ei   saadetud   teda   maalt   välja,  vaid   just   oma   raamatute   pärast.

M.L.:   Tähendab,  mis   nendes   raamatutes   siis   niisugust   oli,   kui   see   ei  olnud   poliitiline ?  Kas   ta
propageerib   vägivalda,   midagi   ebanormaalset  ?

K.N.:   No,  kuskil   Eesti  mingis  ajaleheartiklis   on   öeldud,  et   põhimõtteliselt   on   ta   radikaalsem   kui
eesti   head   kirjanikud   Kender   ja   Sauter   kokku,   et   selles   suhtes...

M.L.:   No   Kenderis   ja   Sauteris   ausaltöeldes   ma   erilist   radikaalsust   ei   leia,  pigem   noh,  nad   on
suhteliselt   erinevad.   Sauter  on   nagu   pehmeloomulisem   aga   Kender  on   väga   egokeskne,  ta   kujutab 
ette   ilmselt,  et   kui   tema  juba   on,  siis   on   ta   keskpunkt.   Ja   nii   nagu  tema   asja   näeb,  nii   see
peaks   olema.  Aga    Limonov  ?   Ma   ei   ole   tema   teoseid   lugenud,   millest   ta   kirjutab,   mis   ta
peateemad   on  ? 

K.N.:   Mis  ta   peateemad   on  ?   No,  viimased   10 a.  on   ta   järjest   andnud   välja   just   oma   parteiga
seoses   raamatuid.  Ta   arreteeriti   siin   kuskil   5  a.   tagasi   ja   vanglas   kirjutas   mitu   romaani.

M.L.:   No,   seal   on   põhimõtteliselt   jah,  aega   kirjutada   küll   aga   tema   toetajad  ?  Nagu   ma   aru
saan,   põhimass   on   vist    Lätis   ja   siin   Eestis,   on   neid  ?   On   neid   palju  ?

K.N.:   Antud   hetkel   on   neid   piisavalt   palju,  et    luua   kohapeal   mingi   staap,  ma   kujutan  ette,
see   on   lähima   aja   küsimus.

M.L.:   Ja   siis    hakatakse   nõudma   Vene   Impeeriumi   kehtestamist  ?

K.N.:   Noh,   ma   arvan,  et   siis   hakatakse   vaatama,   mis   ümberringi   toimub   ja   siis   vastavalt
reageeritakse.

M.L.:   Aga   programmid,   põhikirjad  ?   kui   juhtub   äkki,  et   Eestis   ka   ei   taheta   registreerida 
niisugust   parteid,   kas   on   siis   võimalik   olla    varjus   ja   lihtsalt   kujundada   ühiskonna   suhtumist
ja   jättagi   partei   siis   selle   riikliku   formatsiooni   tarvis   registreerimata    ja    lihtsalt    levitada   oma 
ideoloogiat,   et   inimesed   mõistaksid,   või   on   vaja   vägivalda  ?

K.N.:   Noh,  vaatame...  Ühesõnaga    vägivald   ei    tule   kõne   alla   aga    tegemist   on   väga   positiivse
parteiga   nii,  et...

M.L.:   Raigo   Sõlg   on   siin   tükk   aega   vait   olnud.   Natsionaalbolshevikud   ja   natsionaalsotsialistid
Saksamaal,   kas   sa   tajud   mingisuguseid   paralleele   kuskilt   pidi  ?   Sest   tegelikult   kui   ma   loen
praegu   uudiseid,   mis   järjepanu   tulevad   Hitleri   kohta,   kuidas   tal   oli    aatomipomm   olemas -  ta
ei   kasutanud,  tal   oli   keemiarelv   olemas -  ta   ei   kasutanud,  tal   olid   UFO-d   olemas -  ta   ei
kasutanud,   siis   ma    mõtlen,   et   noh,   mida   aasta   edasi,   siis   seda   geniaalsema   mulje   Hitler
mulle   jätab,  kuigi   teda   kangesti   maa   sisse   trambitakse    aga   kui   tal   tõesti   kõik   see   olemas
oli,   siis   võiks   ju   inglise   vanasõna   parafraseerida    ja   öelda,   et   ta   oli   ju   dzentelmen,  sest
teatavasti   dzentelmen   on   see,  kes   oskab   mängida   torupilli   aga   ei   mängi  (?)

R.S.:   No,   Päikest !   nüüd   sa   lähed   võib-olla   natuke   ideoloogiast   kõrvale.   Nojah,  ma   olen
püüdnud   siin   nagu   koguda   nüüd   natukene   sellist   teavet,  ma   olen   ise   ka   natuke   uurinud
seda   natsionaalbolshevismi   värki,   sest   kui   ma   esimest   korda   kuulsin   seda   nimetust - 
natsionaalbolshevism,  siis   oma   nagu   püüetes   paigutada   iga   võimalik   mõtlemisviis,   või 
ideoloogiline   suund,  no,   teatavale   kohale   oma   teljel,   siis   seda   ma   ei   osanud   tõepoolest
mitte   kuskile   paigutada   ja   ma   ei   suutnud   välja   selekteerida   tegelikult   neid   päris   olulisi 
põhimõtteid,   mis   teda   eristaks    juba   varasematest   ideoloogiatest.   Mul   võttis   niigi   päris   tükk
aega   aega,  et   aru   saada,   et   miks   näiteks   võisid   kokku   põrkuda   sellised   ideoloogiad   nagu 
üheltpoolt   siis,   no,  niiöelda   kommunism,   õigemini   vist   sotsialism -   kommunismi   ei   oldud   tollel
ajal    jõutud  -  ja   teiselt   poolt  natsionaalsotsialism.  Ja   sellest   sain    ma   ühel   hetkel   aru   ja
natsionaalsotsialismi   kui   sellist,   selle   teooriat,  ideoloogiat   olen   ma   päris   kõvasti   uurinud.   Nüüd,
püüdes   ka   võib-olla   enne    tänast   saadet   juba   natukene   mõtiskleda   selle   natsionaal-bolshevismi
peale,   siis   tegelikult   mul   tekib   nagu   rida   küsimusi,  et    kuidas   tegelikult   natsionaalbolshevikud
ise   ennast   paigutavad   näiteks   võrreldes   natsionaalsotsialismiga,   siis   selliste   mõistetega   nagu
kommunism   nagu   ütleme   shovinism,   sellepärast,  et   kui   praegu   rääkida   territooriumi    ühtse
Euraasia   Riigi   loomisest   aga,  et   seal   rõhutatakse   sõna,   et   see   on   Vene   Impeerium,   siis  on
see   minu   jaoks   puhas,   ilus   shovinism   ja   tähendab   ajalukku   vaadates   mina   nagu   mingisugust 
autonoomia   kehtestamise   võimalust   teiste   riikide   jaoks   ei   näe.  Võtame   siiasamma   need 
paralleelid   kõrvale  -  Kuriilid,  Petserimaa,  Karjala  -   kuhu   need   territooriumid   kõik   ära
imendunud   on  ?   Tähendab ,   kõik   sellesama   ilusa   Impeeriumi   idee   nahka,   kus   tegelikult
keskseks   kujuks   on   vene   rahvus,  vene   natsioon...  ja   noh,  kui   siia   juurde   panna   veel
ideoloogilisele   poolele   -  just   täna   käisin   ka   selle   partei   kodulehel   vaatamas    seda   nö.
visuaalset   ja    ütleme   seda   regaaliat  -  siis   tegelikult   kogu   regaalia   on   üle   võetud   natsionaal-
sotsialistidelt,   tegelikult   siis   30-ndate   aastate   Saksamaalt.   Olgu   selleks   nii    kujundlikult   poolelt 
käelindid,  kus   ainult   haakrist   on   asendatud   sirbi   ja   vasaraga,   leidsin   ma   kasvõi   ühe   toreda
plakati,   mis   oli   üks-ühelt   maha   tehtud   omaaegse   Wermachti   mobilisatsiooni,   või   siis   õigemini
vabatahtlike   kuulutuse   pealt,   ainukene   asi,  et   oli   natuke   siis   retusheeritud    ja   SS-ruunid
kraenurga   all   ja   kiivril   olid   asendatud   sirbi   ja   vasaraga...  No,   ma   tean,    ma   olen   seda
plakatit   korduvalt   näinud,    ma   tean,  et   see   on    üks-ühele   üle   võetud.   Nüüd   on   küsimus
ainult ,  et   kas   on   siis   tegelikult... -  võetakse   igast   ideoloogiast   midagi    ja   kogutakse   kokku 
mingisugune   kompott,   või   on   tal   ikkagi   tegelikult   ka   mingisugune,  lisaks   shovinismi   ideele,
mille   ma   siit   välja   lugesin   -  vene   rahva   shovinismi   ideele,   mingi   ka   muu   ideoloogiline
põhimõte,   mis  eristab   teda   kõigest   muust  (?)

M.L.:   Hr.   Nagel,   kuidas  selle   asjaga  on  ? 

K.N.:   Ei   noh... Ma   saan    täiesti   aru.   Seda   võib   vaadata   erinevast   vaatenurgast.

M.L.:   Minul   hakkab   siin   välja   kujunema   hoopis   üks   huvitav   hüpotees.   Kui   Hitlerit    kõik   nii
hirmsasti    materdavad,   kui   Limonovit   kõik   nii   hirmsasti   materdavad,   võib-olla   nad   tõesti   tahavad 
midagi   väga   head,  mis   mingil   juhul    ei   tohi   võimule   pääseda (?) 

R.S.:   Ja   siis,  et    tuleks   nagu   kunstlikult   mingisuguseid   ideoloogiaid   natukenegi   lahutada,  et   lihtsalt
oleks   see    seltskond,   kes   võiks   ideid   kanda   õilsaid,   sest   ma   muidugi   leidsin   päris   palju   seal
kodulehel   ringi   käies,   noh,  tegelikult   seda   sama   suhtumist... Vaatasin   isegi   näiteks    videoklippi
kogu   sellise   amerikaniseerumise   vastu.   Jah,   tuleb    tunnistada,   et   täitsa   õige,   seda   juttu   rääkis
Hitler   juba    tollel   ajal,   nii   igasuguse   rämpskunsti   pealetuleku   kohta,   neegermuusika   pealetuleku
kohta -  kõige    halva   kohta,  mis   tuleb   Ameerikast.   Seda   tegelikult,   nüüd   ütleme   võisin   ma
aimata   natsionaalbolshevike   leheküljelt.   Ma   tean,   et   on   olemas  liikumised,   minupärast    kasvõi
globaliseerumise   vastased,   kes   ka   selle   vastu   astuvad   aga   võib-olla,  et   äkki   on   vaja,  et
põhiideed    matta   ära   mingite   klisheede   alla   ja   mingite   selliste   üksikute   loosungite   alla,  et
tegelikult    hoida   need   seltskonnad   hajutatuna,  sest   võib-olla,   et   kokku   saades    nad   võiksid
moodustada   nagu    liiga   tugeva   jõu,   et   midagi   tõesti   ära   teha.

M.L.:   Jah,  aga   hr.  Nagel,   tahaks   veel   ühte   asja   küsida  -  vägivalda   ei   kasutada    mingil   juhul
( oli   siin    saates   niisugune   lause   öeldud ) ?

K.N.:   Enesekaitseks   ainult.

M.L.:   Enesekaitseks ?  Aga   siin   on   praegu...,  ma   loen   sellest    pressiteatest,  et   "Nagel   propageerib
kõike   muud   kui   pehmeid   väärtusi.   Ja   mine   sa   tea,  ehk   on    maalidel    kujutatud   just   Läti
natsionaalbolshevikud,   kes   mõni   aeg   tagasi    riigipööret    üritasid..." -  muidugi   kummaline,   ma   ei 
ole   sellest    kuulnud...

K.N.:   Ka   mina   ei   ole.

M.L.:   "... ja   president   Vaira   Vike  Freiberga   tapmiskatse   eest   vahistati.   Maalidel   figureerivad   sestap
ilmselt    nii    kurikuulsa   rühmituse   "Pobeda"   liikmed,   ka   nende   liider,   rahvusvaheliselt   tagaotsitavaks
kuulutatud   limonovlaste   käsilane   Vladimir   Linderman.   Tahaks   loota,  et   Nagel   on   kannatavad 
ekstremistid    trellide   taha   maalinud    puhtalt   ettevaatusest. " 

K.N.:   Siin   peab   rääkima   sellest,  et   näiteks   Läti    puhul    puhtalt   selle   sümboolika  ( partei  sümboolika )
kandmise   eest   inimesi   arreteeritakse   ja...  inimesed   istuvad   vangis,  lihtsalt  !

M.L.:   Aga   mida   saab   teha   üks   sümbol  ?   Meil   müüakse   siin   sirbi   ja   vasaraga   märke,   Lenini
kujusid,   värskelt   tehtud,   kommunistliku   ideoloogia   kandmiseks   mõeldud   särke,   igasugust   padajanni...
Minu   meelest   meil   siin   reageeritakse,  noh,   niiöelda   jutumärkides   väga   valuliselt   kui   sa   tuled
haakristiga   välja,   siis   võib-olla   tekib   kisa.  Aga   sellepeale   meil   ei   ole   ju   midagi   olnud.   Kas   siin
on   ka  turg   jagatud,  et   Lätis   ei   tohi   kasutada    sirpi    ja   vasarat    ja   Eestis   ei   tohi    haakristi
kasutada   aga   vastupidi   võib ?

K.N.:   Ei  tea,  jah.

M.L.:   See   on   küll   müstiline,  jätame   selle   küsimuse   õhku   rippuma   ja   paneme   veel   ühe,  siis
limonovliku   muusikapala.
 

_________________________________ 

2. "Viselica" - "Ära  kuse !"
_________________________________ 
 
 
 
 

- Uudised
 

M.L.:   Oleme   endiselt   stuudios   ja   heitleme   siin   ideoloogiate   tormisel   merel,   saamata   aru   miks
mõned   sõnad   on   keelatud,   mõned   sõnad   mitte.   Näiteks   kui    ma   kommenteerisin   eile   Eesti
Päevalehe   artiklit,  sain   ma    sealt    kohe   litaki   vastuse,  et   teie    kommentaari   ei   salvestatud,  kuna
teie   kommentaar   sisaldas   keelatud   sõnu,   millest   ma   järeldan,  et   eesti   keeles   peab   igaüks   ise
teadma   millised   sõnad   on   keelatud.   Kommenteerisin   loomulikult   oma    nime   all,   oma   meili
aadressiga,  ei   ropendanud   ja   tegelikult   hakkab   minus   süvenema    kahtlus,   et   võib-olla   mu
nimi   on   Eesti   Päevalehes   keelatud   sõna.  Ma   testisin   seda   täna   ühe  teise   kommentaariga  -  ei,
nime   peale   nad   ei   reageerinud.   Nii...   Aga   nüüd   Washingtoni...

- Uudised
 

M.L.:   ...Tuleme   siis   tagasi   ideoloogilise   segadiku   juurde.   Limonov... Noh,   Hitleri   jätame   vast
välja -   see   on    juba    kole   küll  -   meid   võidakse   veel   siin   süüdistada,   ma   ei   tea   mille
propageerimises   aga   muusikapala   ajal    vahetasime   kaks-kolm   lauset    ja   hr.  Nagel   ütles,  et
võib-olla   on    inimestel   tõesti   vaja   mingisugust    ideoloogilist    vapustust,   et   neid   tardumusest
lahti   raputada,   et    nad   vaataksid   seda,   mis   nende   ümber   toimub    ja    mõtleksid    sellele.
Aga,   mida   need    inimesed   siis   näevad  ?   Nad   on   olnud   ju    kuulekad   kodanikud -  " Ah,  mis
mina   väike   inimene..." ?   Ja   kui   nad   nüüd   ärkaksid   sellele   uuele   bolshevistlikule   ideoloogiale
ja   hakkaksid  mõistma,   et   meie   oleme   rahavas,   meid   on   palju,   meil    on   õigus   nõuda,  et
meie   palgatud   ministrid   ja   muud  värgid   oma   tööd   korralikult    teeksid,   või    me   laseme   nad
lahti...  Kas   midagi   taolist   võiks   olla   eesmärk  ?

K.N.:   Võiks   küll.   Ma   usun,  et   inimeste   silmapiir   võiks   avaneda   kuidagi   nendes   küsimustes. 

M.L.:   Et   mitte   ainult    reageerida,  vaid   ka   mõista   sündmusi  ?   Raigo  Sõlg   siin    tunnistas,  et 
tema   luges   Limonovi    kaheksat   teesi...

R.S.:   Minu   arust   olid   neil   sellised   8,  eelmisel   aastal   avaldatud,   sellised   põhipunktid,  mida
tuleks    nagu   kiirelt    teha   ja   üks   neist   oli    siis,  et   koheselt   asuda    Tshetseenia   sõja   osas
läbirääkimiste   laua   taha,   et   lõpetada   see   verine   sõda   kiiresti   seal   Tshetseenias   ära. 

M.L.:   Ja-jah.   Ma   nimelt   otsin   praegu   ühisosasid,   kui   ma    vaatan   siin   hr.   Nageli   näituse
pressiteadet,   siis   ma   saan    aru,  et   tegelikult    me    võime   esitada    hüpoteesi,   mis   on   arutu,
absurdne,   et   Kultuurkapital    tegelikult   toetab   limonovlaste   ideoloogiat,   võimaldades   toetuse
näitusele,    mis    annab   põhjuse   limonovlaste   kogunemisele   sinna    näitusele... Aga   selle   kõige 
juures   ei   saa   ma   ikkagi   aru,  kas   nad   on   keelatud,   või   nad   ei   ole   keelatud ?

K.N.:   Eestis ? 

M.L.:   Jah.

K.N.:   No,  ma   arvan,  et   seisukohta   ei   ole   veel   võetud.

M.L.:   Aga   kui   te    kuskil   koos   käite,  kas   teie   hulgas   on   neid   inimesi,   kes   ütlevad,  et
" Mul   on   negatiivne   kogemus -   keegi   koputas,   et   ma    olen   natsionaalbolshevik    ja   mul
tuli   pahandusi,   noh,   Kapoga   näiteks,   või   tuli   politseinik,   nii   nagu   Nõukogude   ajal   miilits
tuli   ja   ütles,   et   nüüd   lõikame   sul    juuksed    maha,   sest   sa   näed   jube   välja ?

K.N.:   No,   näiteks   Narvas   on   selline   bänd   nagu  "Sindrom  vnezapnoi   smerti"...

M.L.:   "Äkksurma   sündroom",  eesti   keeles ?

K.N.:   Jah,  ja   pärast   mõningaid   kontserte   kohapeal,   lihtsalt   alates    sellest   kui   ( nad   on   ka
partei   liikmed )   siis,  noh,   iga   nende   käiku,   nii   Venemaal   kui   mujal    kontrollib   Eesti...

M.L.:   Mis   laadi   muusikat   nad    mängivad ? 

K.N.:   Nad    teevad   sellist   natsionaalbolshevike   punk-rokki.

M.L.:   Punk-rokki  ?   See   on   küllaltki   lärmakas...

K.N.:   Üsna   rahulik,  ütleme.

M.L.:   Rahulik ?

K.N.:   Jah !   Poliitilise   sõnumiga   muusika.

M.L.:   Ja   poliitiline   sõnum   on   siis   keelatud,   sest   poliitilist    sõnumit   võetakse   teatud   ringkondades...
nagu,  noh  -   kui   tuleb   poliitiline   sõnum:  "Käed   üles !",  et   siis   rahvas    midagi   mõtlemata   tõstabki
käed   üles   ja    jääbki    niimoodi    seisma    igavesest   ajast   igavesti,   sellepärast,  et   mingi    punk-roki
bänd   mängis   ja   seal   oli   tekst:  "Käed  üles !" (?)

K.N.:   Ma   arvan,  et   rahval   puudub  üldse   informatsioon   sellistest   inimestest   Eestis.  Aga   informatsioon
on   näiteks    Kaitsepolitseil.   See   bänd   võeti   tugevasti    tähelepanu   alla   ja   neid   liikmeid   ähvardati.

M.L.:   Ähvardati  !?   Kaitsepolitsei   ähvardab   bändi   liikmeid,  et  kui   te   veel   võtate   sol-mazoor
akordi,   siis   läheb   löömaks,   või   mida ?

K.N.:   Noh,   ma   ei   tea   kuivõrd   ähvardati   aga   igaljuhul    räägiti    nende   inimestega    ja   paljud 
inimesed   tõmbusid   tagasi   lihtsalt.   See   tuumik   muidugi    eksisteerib   edasi   aga   nüüd   nad   tänu
sellele,  et   nad   ei   saa  esineda   Eestis,   kuskil   Ida-Virumaal,  või...,   siis   esinevad   nad  Venemaal.
Nii,   et   käivad   kontserditel.

M.L.:   Nojah,   skinheadid   väitsid   ka,  et   on   igasuguseid   kummalisi   konflikte.   Ma   kipun   siiski   asja
taandama   valesti   mõistmise   peale,   kuigi   see   on   mul   hüpotees.  See   bänd - "Sindrom  vnezapni   smerti"-
nemad   on   siis   nagu   ma   aru   saan   partei   liikmed ?

K.N.:   Ja.

M.L.:   Tähendab,  nojah...   aga   parteid   ei   ole   ju   registreeritud   ennast ?

K.N.:   No,  küll   registreeritakse.

M.L.:   Nad   käivad   lihtsalt    koos,   nad   on   kirjutanud   oma   avaldused ?

K.N.:   Toetus   Venemaalt   ja   Lätist   on   suur.   Selles   suhtes,   küll    tekib   ka    Eestis   sihukene   tugev
tuumik,   mis   hakkab   oma   parteiideoloogiat    nagu   kehtestama,   läbi   viima.

M.L.:   Jah,   ja   niisugused   ettevõtmised   nagu   muusika,  antud   juhul    hr.  Nagel  -  näitus   Hobusepea
Galeriis -   need   siis   peavad   aitama   kaasa   partei   ideoloogia   levikule,   või   nad   lihtsalt   kirjeldavad
olukorda,   mis    meil   praegu   on   ja   sellele   on   sildikene    külge   pandud,   et   vat    see   on   nüüd
natsionaalbolsheviku   nägemus   asjast,   arusaamine,   mõistmine... (?)

K.N.:   Jah,  just.

M.L.:   Aga   kus   on   need   programmilised   dokumendid ?

K.N.:   Ma   arvan,  et   see  on   kõik   tuleviku   rida,  et... 

M.L.:   No,   võib-olla   proovime   siis   kuulata   järgmist   lugu.   Mitu    lugu   meil   juba   on   olnud  ?
Meil   on   õige   mitu    lugu   siin   mängitud    ja    nüüd   hr.  Nagel   näitab  mulle    nelja   sõrme,  mis
tähendab   tõenäoliselt    lugu    number   neli.  Võib-olla    siin   on    siis   neid   sõnumeid   kõige   rohkem
sees... 
 

_________________________________ 

3. "SVS" ("Äkksurma  Sündroom") - "Revolutsioon"
_________________________________ 
 
 
 
 

- Uudised
 

M.L.:   ...Mis   siis   meil   nüüd   toimub ?  Kas   hakatakse   levitama   ideoloogiavaba   ideoloogiat ? 
Raigo ?

R.S.:   Jah... Hea   küsimus.   Võib-olla,  et   see   ongi   oluline,  sest   kui   me   oleme   siin   täna
erinevatest   ideoloogiatest   rääkinud    ja   reeglina   just   nendest,   mida   väidetavalt   taunitakse
ja   millise   ideoloogia   juba   kandmise   eest   taunitakse  -  no   millise   ideoloogia   kandmine   sinu
enda   peas   peaks   olema   normaalses   arenenud   riigis   keelatud,  siis   see   tähendab,   et
tegelikult   peab   inimene   sooritama   vaimse   enesetapu,  sest   kui   ta  kannab   endas   teatavat
tõekspidamiste   kogumit   ja   on   väljaarenenud   isiksus   ja   leiab,  et   see   on    tema   maailma-
vaade,   ideoloogia   ja   öeldakse,  et   see    mis   tema   mõtleb   on   vale,   siis   ainukene
võimalus   on,   tähendab   kui   just   endale   kuuli   pähe   ei   taha   lasta,   siis   vähemalt   oma
aju   edaspidiseks   välja   lülitada,  sest   kogu   sinu   pea   on   ju   vale   asja   täis...

M.L.:   Nii,   minul   muidugi   seda   uudist   lugedes   hakkas   krõbisema   siin   kõrvade   vahel 
üks   kummaline   materjal,  et   kui   linnaosavanema   nime   nimetamine   on   keelatud  ( muide,  ma 
ei   teagi,  kes  on   uus   linnaosa   vanem   ja   kas   ta   juba   on,  või   teda   veel   ei   ole ), et 
kui   meie    linnaosa   lehes   hakatakse   linnaosa   vanema   nime    asemel   kirjutama   suure
tähega  "Tema",  siis   me   oleme   jõudnud   veel   paremasse   positsiooni...  Aga   hr.  Nagel,  tuleme
tagasi   selle   Limonovi   ja   noh,   selle    uue   ja   huvitava   ideoloogia    juurde,  millel   võib-olla
ka   tõesti    tugev   kandepind,   sest,  no,  niisugune   jama    nagu   meil   toimub   kui   ükskõik
kes   võib   ükskõik   kellega   kokku   leppida,   või   mitte    kokkuleppida,  teha   poliitilisi  manöövreid,
või   mitte   teha,   depolitiseerida   oma    poliitika   huvides,   ma   ei   tea   mida   ja   keda   ja
kuidas,  siis   võib-olla   tõesti   oleks   mõttekam   tõsta   käpad   püsti   aga   küsimus   on   tegelikult
selles,   miks   just   venekeelseid   on   kõige   rohkem ?   Miks   te   ei   võiks   olla   näiteks
Uiguri   Impeerium  -  ka   väga   huvitav   rahvas   Hiinas  -  nüüd   kui   me   saaksime   Hiina   ka
kampa    tõmmata ?

K.N.:   No,   ma   arvan,  et   sihuke   Lääne   kultuuri,   amerikaniseerumise   tulemusel,  selline
kapitalismi   pealetung   on   niivõrd   suur,   et   see   on    paratamatu,  et   tekib   sellele   nagu
opositsioon.

M.L.:   Jõuame   asjale   lähemale...   Kapitalismi   pealetung -   kapitalismi   all   me   mõistame
praegu,  kas   kapitali    omamist,   või   ületarbimist ?   Mis   asi   on   kapitalism   selles   kontekstis ?

K.N.:   No,   mõlemat.

M.L.:   Ja   sellele   vastandatav   on   siis   natsionaalbolshevism ?   No,  ma   muidugi   päriselt   ei
kujuta   ette   mismoodi   minust   vene    natsiooni   esindaja   tehakse   aga   kui   mingi   võimalus
on   ja   see   hea   on,   mine   sa   tea,   võib-olla   tuleb   ennast   ohvriks   tuua...   Tähendab,  see
natsionaalbolshevism   siis   pakub    mulle   mida ?

K.N.:   Paremat   tulevikku,  ma   arvan.

M.L.:   Milles   see   võiks   väljenduda ?

K.N.:   Võrdsuses,  vendluses... ühesõnaga. 

M.L.:   Aga   kas   ma   saan   ise   valida,   kes    mu   vend   on,   või   on   see   määratud,  et
kõik   on   korraga   minu   vennad ?

K.N.:   Kindlasti   saate   valida.   Näiteks   Läti   NBP   üks   esindajatest    on   ise   põhimõtteliselt
naljatades   öelnud,   et   tema   tegutseb   partei   nimel   puhtalt    selle   pärast,  et   tulevikus   mitte 
mingisugust   poliitikat   ei   oleks.

M.L.:   Ahah...  See   on   jälle   nüüd   päris   põnev   eitamise   vorm   tegelikult.   Ega   jah,  see 
mõte   on   mõistetav.   Poliitika   peab   olema  niisugune   tõepoolest,   et   sa   ei   märkaks,  et   ta
on  olemas.  Et   asjad   toimivad   nii   nagu   nad   peavad   toimima,  sest   lõppude   lõpuks    head
nauditakse,   halba   seletatakse,   ütleb   prantsuse   vanasõna   ja   kunagi    ma   üritasin  defineerida,
mis   asi   on   õnn,   siis  ma   jõudsin   ühe   võrdlemisi   ebamäärase   seisukoha   juurde,  et   õnn   on 
see   kui   sa   ei   märka,  et   sa   elad,   kui   kõik   sujub...  Aga   milliste   vahenditega    seda
kavatsetakse   saavutada,  seda   poliitikavaba  ühiskonda ?

K.N.:   No,  ma   arvan,  et   suhteliselt   rahumeelsete   vahenditega.

M.L.:   See   tähendab   ikkagi   nagu   rohkem   läbi   religiooni ?

K.N.:   Ei  noh,  seda   ma  ei  oska   öelda   aga   ühesõnaga...

M.L.:   Kas   siis   partei   laieneb   nii   suureks,   et   ta   hõlmab   kõike    nagu   omal   ajal
NL  Kommunistlik  Partei ?

K.N.:   Jah,  ma   kujutan   ette   küll.

M.L.:   See  tähendab,  et   praktiliselt   kogu   sellel   alal   elav   inimhulk    kuulub   kõik   ühte
parteisse ?

K.N.:   Võib-olla,  jah.

M.L.:   Aga   kui   ma   ei   taha   kuuluda   sinna   parteisse,   siis   mis   minuga   siis   tehakse ?

K.N.:   Midagi   ei  tehta.   Ka   mina   ei   kuulu   parteisse   hetkel,   nii   et...

M.L.:   Nii,  et   ühest   küljest   on   see   partei   nagu   budistliku   leplikuse   kehastus  -  kes
tahab,  see   kuulub   ja   tal   on   helge   tulevik   ja   kes   ei   taha,  see   ei   kuulu...(?)  Aga
kuidas   helge  tulevik   ära   võetakse ?

K.N.:   Mis   mõttes   võetakse ?

M.L.:   No,  kui   ma   ei   kuulu   parteisse,   siis   ma   ei   saa   ju   partei   pakutavat   helget
tulevikku   vastu   võtta ?

K.N.:   No,   siis  te  saate   nautida   seda   helget   tulevikku,   mille   nimel   teised   on   vaeva
näinud.

M.L.:   Tähendab,  ma   ei   saa   seda   ikkagi   vältida   enda   suhtes  -  ma   pean   omaks
võtma   selle    üldise   elulaadi ? 

K.N.:   Ei   pea.   Ma   arvan   lihtsalt -  te   elate   õiglasemas   ühiskonnas.

M.L.:   Nojah,  bolshevism....   No,  ma   üritan   mõista   seda   asja.   Kuna   tegemist   on   siiski
vene   keelse   parteiga,  siis   noh,   bolshevik -  seda   võiks   vene   keeles   vist   samastada
ideoloogia   kandjaga,   õige   asja   eest   võitlejaga ?   Ja   noh,  "natsionalnost  russki",  see 
peaks  ka   Venemaal    olema   päris   hea   loosung...   Aga   Raigo,   kas   sina   oskad   sellest 
tupikust   natukene    edasi   aidata   meid ?

R.S.:   Ei,  tähendab,  mina   seda   praegu   nagu   väga   tupikuna   ei   näe,   sest   ma   näen
siin   tegelikult   päris   palju   puutepunkte   sellesama,   minu   enda   arendatava   kodaniku-
teooriaga.   Kasvõi   see,   et   kui   eesmärgiks   peaks   olema   niiöelda   poliitikavaba   ühiskond,
siis   tegelikult   me   oleme   isegi    varem   oma    mõttekäikudes   välja    jõudnud   selleni,   et
kui   asjad   võib-olla,  et   normaalselt   areneksid    ja   tõepoolest   riigis   võiksid   juhtimise
ülegi   tegelikult   otsustada   ainult   need,   kes   teatud    kriteeriumidele   siis   vastavad   ja
kes   on   tõepoolest   nõus   ja   võtnud  endale   kohustuse   viia   ellu   seda,  mis   riigi   alus-
dokumentides   on   kokku    lepitud   n.ö.   riigi   üldisema   ja   kaugemale   ulatuva  arengu 
osas -  kui   tõesti   ainult   need,   ehk   siis   lähtuvalt   sellest   kodanikuteooriast,   noh   ja
siis   me  võime  neid   niiöelda  piltlikult  nüüd  samastada   kujundatava   ühe   partei   liikmetena 
aga   sellisel   puhul   ühel   hetkel   lihtsalt   lakkab   see   partei   kui   selline   igasuguse...,
tähendab   tal   lakkab   see   mõte   olemast -  vaid  tegelikult   näiteks   konkreetselt   eks  ju 
riigi   juhtimise   ülesannetega   tegelevad,  siis   parimad   spetsialistid, kes   viivad   asja   ellu.
Nende   mingisugust   parteilist  värki   ja   mingit   muud   ideoloogiat,  mida   nad  võiksid   kanda
ju,  siis   enam   ei   ole.   Aga  noh,   on   asi,   mida   siin   ei   ole   võimalik   niimoodi    paari
lausega   täitsa   ette   tuua...aga...

M.L.:  Seda   muidugi.  See,  mida   sa   praegu   kirjeldasid,   see   vastab   tegelikult   sellele
konfliktile,   mis   meil   oli   siin   saates   Nõmme   Linnaosa  Vanemaga,  sest    tema   ju
tegelikult  ütles,  ka   oma  tegevuses   praktiliselt   lahti   oma  partei   ideoloogiast.  Ta  muutus
palgaliseks   töötajaks.

R.S.:  Tegelikult,  noh,  ütleme  sellist  suundumust   ja   võimalust   sellist  suundumust  arendada 
peaksid   tegelikult   tunnistama   kõik   need   praegused   poliitikud   ju   ka,  sest   vastasel
korral   kui   nad   leiaksid,  et   on   võimalik   kanda   täiesti   eraldiseisvaid   ideoloogiaid,  mis
võiksid   omavahel   konkureerida,   peaksid   nad   eitama    igasuguseid    koalitsioonileppeid,
mida   muudetakse   iga   paari-kolme   kuu  tagant,   mis  tähendab,  et  nad   on   valmis
sülitama   oma   ideoloogiale,  mida   nad   väidavad   ennast   kandvat.   Absoluutselt   iga 
paari-kolme  kuu   tagant,  või   kohe   kui   tekib   mingisugune   probleem,   või   kellegi   nimi
esineb   lehes   üks   kord   üle   normi,   on   nad   valmis   oma   ideoloogiast   taganema   ja
minema   kokkuleppimisele   teise   erakonnaga.   Tähendab,  see  on   absoluutne   põhimõtte-
lagedus   ja   ideoloogiaid   tegelikult    ei  olegi,   polegi   erakondi,  mis   kannaksid   ideoloogiat.
Me   olemegi    võib-olla   jõudnud   sellesse   olukorda,   kus   poliitikat   tegelikult   ei  ole.

M.L.:   No,  ma...  Sinu   ladus   jutt   praegu   viis  mu    mõttele   tegelikult,   et   niisuguste
koalitsioonilepete    vastu   peaks  eelkõige   astuma   kas   õiguskantsler,  või   kaitsepolitsei   ja
ütlema,  et   "ei  poisid,  te  olete   deklareerinud,  et   teil   on   teistsugune   ideoloogia -  te
ei   saa   kokku   leppida".  Võiks   niisugune   käik   loogiline   olla ?  Või   riigikontroll,   või
konkurentsiamet ?   Et   see   valetamine   läheb   liiga   suureks -  ei   saa  neid   asju   kokku
panna !

R.S.:   Ma  usun,  et   hetkel   on   neil   õiguslik   alus   selliseid   asju   teha   täitsa   olemas,
sellepärast   ma   arvan,   et   sellise   võimalikkus   teistsuguses,   hetkel   küll   ainult 
illustratsioonina,  või   pildi   peal   maalitavas   ühiskonnas,   võiks   olla   see   õigusehierarhia 
hoopis   juba   konkreetsemalt   juba   ülevaltpoolt  paika   pandud,  mis   eos  välistaks  sellised 
asjad.   Aga   kui   alusdokumendid   ise   võmaldavad   nii   erinevaid  tõlgendamisi,  tähendab, 
et   igaüks   võib    neid   väänata   täpselt   nii    nagu   talle   parajasti   pähe   tuleb   ja 
kehtestada   selle   alusel    igasuguseid   õigusakte   täpselt   nii   nagu  ta  parajasti   täna
öösel   on  unes   näinud,  no,  vot   siis   lõppkokkuvõttes   selles   segadikus   on   võimalik
juba   teha   kõike.  Tähendab   see  on   omamoodi   üheltpoolt   tohutu   õiguslik  regulatsioon,
teiseltpoolt   lähenemine   anarhiale.

M.L.:   Seega   siis,   kui   ma   võtan   praegu   selle   jutu   baasilt  ( head   kuulajad,  see
võib   olla  küllaltki   meelevaldne   seos ) -   aga   igasugune   uus   jõud,   mis   tekib   ja
näikse   midagi   nõudvat,   oma   nimetusega,  selle   vastu   astutakse   ja   eriti   veel  kui   ta
oma   suhtlusringilt   ulatub  väljapoole  riigi   territooriumi,  siis  tuleb   temaga   sõdima  hakata.
Ma   vaatan  praegu,   et   siin   skinheadidega   olevat   ju   niisugune   värk,  et   antakse 
infot,   kes  kuhu   tahab   sõita   jne.   Ühesõnaga  kõik,   teatava  riietuse   järgi   eristuva
inimgrupi,  noh,  ütleks   "pisukene   jälgimine"...

R.S.:   On   küll,  jah.

M.L.:   Nii,  nüüd   on  Limonov...  midagi   ta   on   teinud,   ta   on   midagi   kirjutanud, 
hr. Nagelil   on   siin  maalid   väljas   ja   pressiteade   on   ka   muidugi   piisavalt  kummaline, 
et   ei   oska   selle   kohta   midagi   öelda -  " Eestis  puudub   limonovlastel   juurte  ajamiseks
aga   ilmselt   sobiv   pinnas.   Ei  ole   siin   vabadust,   võrdsust,  vaesust   kõiges.   Igamees
küürutab   moodsalt   oma   liisingukoorma   all   ja   ei   tasu   loota,  et   võlakoorma   all
mingil   moel   ergutaks   loosungid  teemal  "Nüüd  üles, needus  keda  rõhub !".   Puudub 
maarjamaal   poliitiline   ekstremism,  võib-olla   seepärast   tulebki   lasta   siia   ringi  koperdama 
Limonovi   võsukesed... "  Huvitav,  miks   temasse   suhtutakse  nii   halvasti ?  Mul   tuleb
kogu  aeg   pilt   silmade   ette   kui   ma   olin   "Dvigateli"   tehases  lukksepp - katelsepp,  siis
aeti   kõik   korraga   tsehhi   kokku   ja   peeti   loeng,   milline   kaabakas   on   Solzenitsõn,
kusjuures   loetud   teostest   oli   mul   Solzenitsõnist   tükk   maad   teine   arusaamine.

R.S.:   Sest   selliste... selliselt   väitjate  puhul,  või   noh,   nende   pealt   nagu   peegeldub
kõige   paremini   see   nö.   lammasinimene.  Ega   muidugi   ei   taha   lammast   solvata   ega
lammas  on   ka   päris   normaalne   ja   arukas   loom   mõnede   selliste   kõrval.   Sest 
vaevalt,  et   jälle   tegemist   on   kellegi   sellisega,  kes   on   üldse   viinud   ennast   kurssi,
või   püüdnud   üldse   natukenegi   süübida,  minna   natukene   sellest   paarist   väljalõigatud
mingist   massiteabevahenditest,   propagandaartiklist   kaugemale   ja   süüvida   millessegi...
Ja   pärast   seda   võiks   ta   võtta   ja   sisukalt   analüüsida,   kritiseerida   mida   iganes.
Aga   noh,  kõige   lihtsam   vahend   on   ikka   öelda   kohe,   et   kui   üldiselt   ma   tean,  et
ametlik   seisukoht   on   tampida    midagi   mutta,   siis  "mina   karjun   kaasa"...

M.L.:   Ja-jah.   Hr. Nagel,   niisugune  küsimus -  mis   keelne   see   Vene   Rahvusimpeerium
siis   hakkab   olema ?   Vene  keelne ?   Või...

K.N.:   Ma  arvan   küll,   venekeelne.

M.L.:   See   tähendab,  et   lätlased,  leedulased,  eestlased,   kõik   peavad   oma   kodusest
keelest   lahti   ütlema,  vähemalt   avalikkuse   ees ?   Ja   kodus   võib  eestlane   ikka   laulda
jälle   seda  "ai  tsihh,  ai  tsahh,  ai  velled !",  eesti   keeles,  kardina   taga ?

K.N.:   No,   ma   arvan,  et   nad  põhimõtteliselt   teostavad   praegu   Nõukogude  reziimi
nagu   uuesti...

M.L.:   Rehabiliteerivad,  reanimeerivad ?

K.N.:   ...Sellises   vormis    nagu   ta   oleks   pidanud  olema.

M.L:   Tähendab   mitte   diktatuurina ?

K.N.:   Mitte   diktatuurina,  jah.

M.L.:   Vaid    lihtsalt,  see  oleks   siis... Nojah   ega   see   Suur  Sotsialistlik   idee   ei   ole
väga   hull.  Tegelikult   toodetakse   ju   Euroopa  Liidu    näol   midagi   analoogilist,  vähemalt 
oma   unistustes,   kuigi   siin   on   rohkem   bürokraatia   aparaadile   rõhku   pandud.

R.S.:   See   võib-olla   panebki   mind   mingil   määral   nagu   vastu   vaidlema   kõikvõimalike 
Impeeriumide   ja   selliste   superriikide   vastu -  olen   ma  nüüd   küll   seisnud,   seetõttu   ka
Euroopa  Liidu   vastu.   Ja   mis  mind   kohe   praegu,   tähendab   ikkagi   selle   asja   juures
häirib   ja   võib-olla   seetõttu    teeb   ka   natukene   ebareaalseks   nende   eesmärkide
saavutamise   veretul   teel,   on   see    kui   püüda   nüüd   tõesti   sellist   Euraasia   Riiki
luua   kus   tegelikult   oleks   vene   keel,   vene  kultuur,  vene   ülemvõim - siis   oleks   see 
tegelikult   ainult   vene   piiride   nihutamine   kummaltki   poolt   ookeanini    ja   ma    ei   usu,
et   oleks   seeläbi    võimalik   erinevate,   kasvõi   kui   me   siin   võrdlesime   ideoloogiaid -
meile   tundub,  et    tihtipeale   võib-olla,  et   sellised   põhimõtted,   või   põhitõed,  mida
nad   võiksid   kanda,  võiksid   olla   küllalt   sarnased,  või   isegi   peaaegu   vat,  et  isegi
täpselt   samad -  kui   me   jätame   nagu    selle   ülejäänud   vahu   kõrvale...ära,   siis   ma
nagu   hästi   ei   usuks,   et   kui   ma   pean   oma   riigist   ja   rahvast   palju    ja   pean
ennast   selle   riigi   kodanikuks,  antud   juhul   näiteks   Eesti  Vabariigi   omaks,  et   ma 
oleks   väga  valmis   tegelikult,  noh,   nõustuma   sellise   ideoloogiaga,   mille   üks   põhiidee 
on,  et   "aga  sa   pead   loobuma   oma   rahvusest,   oma   riigist,   aga   sa   saad   midagi 
sellist,  mida   sa   oled   ka   ise   soovinud".  Ei,  vot   need  on   ka   need   asjad,  mida
mina   olen   pidanud   olulisteks    ja   neid   ma   ka   ei   anna   ära !

M.L.:   Ja,  see  on   ka  üks   konkreetne   seisukoht,  teisest   küljest   ega   mul   midagi
niisuguse   naabri   vastu   ei   oleks.  Samuti   nagu   mul   ei   ole   selle   vastu   kui   minu
naaber   oleks   Euroopa  Liit.  Aga   ma  tahaksin   siiski   jätta   midagi   ainukordset   ja  oma. 
Hr.  Nagel,  kui   me   läheme   nüüd   edasi   kunsti   peale,   kas...  Juhul  kui  natsionaal-
bolshevistlik  Impeerium   teostub,  kas   see  esitab   ka   kunstile  konkreetsemaid   nõudmisi,
kas  ta   jätab   nüüd   kunsti   apoliitiliseks,  või   politiseerib ?

K.N.:   No,  ta  annab  võimaluse   kaasa   rääkida   lihtsalt  poliitikas,  ma   arvan.

M.L.:   Kunstil ?

K.N.:   Jah.  Selgemalt,  konkreetsemalt.

M.L.:   S.t.,  et...  Aga  juhti   ju   ei  ole,  või   on  juht ?   Mis  organ   hakkab   juhtima
seda   Impeeriumi ?

K.N.:   No,  seda   pole   vaja   välja   mõelda -  et   see  on  iseenesest   arusaadav.

M.L.:   Noh,  ausaltöeldes   meie   mudeli   järgi,   ma  kujutan   ette,  et  kui   nüüd   tuleks
tõesti   kõrgemalt,   Temalt   käsk,  noh,  tõesti   kosmose   sund,  või  niimoodi,   siis   ma 
arvan,  et  meie   tänane   Riigikogu   kandideeriks   kõik   seda   Impeeriumi   juhtima.  Vähemalt
praeguses   ideoloogilises   seisundis    ja   ma   ei   imestaks   kui  -  jah,  absurd   muidugi
proportsionaalses   mõttes   on  -  kui   Arnold  Rüütel   taas   president   ei   oleks (?)   No, 
see   on   ju   võimalik ?   Sest   karjeristid   jäävad   ju   alles !

K.N.:   Ei   tea   midagi.   Ma   olen   täiesti   veendunud,  et   kultuurile   pööratakse   palju
suuremat   tähelepanu   kui   tänapäeval   Eesti  Vabariigis,  nii   et...

M.L.:   Mida   see   tähendab,   kas  see   tähendab    paremat   rahastamist ?

K.N.:   Väärtustatakse   kasvõi.

M.L.:   Väärtustatakse,  inimesed   hakkavad   mõistma   pilte ?

K.N.:   Jah.  Kultuuri  üldse   nagu,  et   tema   nagu   parimas   väljenduses   ühesõnaga. 
Sest   sihukest   kõrgkultuuri   nagu   Eestis   ei   eksisteeri   põhimõtteliselt.

M.L.:   No,  kes  seda   teab,  võib-olla   eksisteerib.   Võib-olla   me   ise  käime   lihtsalt
teisi   teid   ja   radu.  Sest   näiteks   mis   seal   pattu   salata -   ma   ei   ole   kunsti-
näitusel   käinud   aastaid   ja   ma  ei   välista,  et   ma   aastaid   ja   võib-olla    isegi
aastakümneid   ei   satu   ühelegi   näitusele.

K.N.:   Mhmh...

M.L.:   Lihtsalt,  et  noh,  rada   läheb   sealt   mööda.  Aga   mis   puutub   kultuuri 
rahastamisse   siis   saate   lõpus   on   väga   mõnus   tuua   üks   rahastamise   uudis:
" Tallinn  kavatseb  tänavu   luua   narkoprobleemide   leevendamiseks   uudse  lahendusega
nn.  "Madala  Läve  Keskused".   Eeskujud  plaanitakse   võtta   Inglismaalt.   Tänavu   on 
Tallinna   eelarves  "Madala   Läve  Keskuse"   loomiseks   ettenähtud   2  miljonit  krooni,
millele   peaks  lisanduma   raha  ka   Sotsiaalministeeriumist.  Sel   nädalal   viibib   Inglismaal 
abilinnapea   Diana  Ingerainen,  kes   külastab   koos   Sotsiaal-  ja  Tervishoiuameti   asja-
tundjatega   sealseid   narkomaanide   taastuskeskusi.   Tänavu   Tallinnas   tööd   alustav
keskus   hakkab   pakkuma   narkomaanidele   nii   süstlavahetusteenust,  kui   püüab   neid
raviküsimustes   nõustada.   Tsitaat   Ingerainenilt:  "Tahame   saavutada,  et   keskuse 
inimesed   ei   ootaks   abivajajaid,  vaid  otsiksid   ise   aktiivselt   abivajajaid.  Ühes   kuus
peaks   keskus   jõudma   kuni   80-ne  uimastitarvitajani" ".   Seega   siis   hakkame   varsti
tänaval   nägema   ministeeriumi   töötajaid   süstlad   näpus   otsimas    kellele   seda
pihku   suruda,  või   midagi   taolist ?   Tõepoolest,  siit  võiks   ju   öelda,  et   mina 
eelistaksin   küll,   et   inimesed   õpiksid   pigem   joonistama   kui   jooma   ja,  mnjah,
võiks   ju  niimoodi   asja   edasi   arendada. 

K.N.:   Võiks   küll   jah...

M.L.:   No   nii,  ja   ütleme   siis,  et  sellega   on  meie   tänane   saade   läbi   saanud,
Hobusepea  Galeriis  näitus   on   lahti,   ja   kõlagu   siis   lõpumuusika !
 

_________________________________ 

4. "GrOb" - "Aita  ennast  ise" (P.S.S)
_________________________________ 
 
 
 
 



                    NB!  Saate  tekst  esitatud  suhteliselt  muutmata  kujul. 
 
 
 
 
 
 
 
 

 


 

          2005
           "LAST-STUDIO"